Indlela Yekuhlanyela Tibhidvo Temvelo

Two women planting vegetables in Vosburg.
Kuhlanyela tibhidvo temvelo utodzinga tinhlavu/tindumbu letikahle, umhlabatsi, kwekuvundzisa kanye nemanti.

Sebentisa Tinhlavu Letiphambili Kwentela Kukhoka Lokuhle

Tinhlavu letiphakeme tisidzingo lesimcoka kakhulu kwentela kukhokha lokuhle. Tinhlavu letakhiwe ekhaya nato tingaba nguletiphakeme kahle uma takheke kahle, tihlobile bese tibekwa tomile.
Kusebentisa tinhlavu letiphakeme kucinsa titjalo letincane letisetulu (kuvama kubangetulu kwa 85%), titjalo letincane letinemandla kanye netitjalo letiningi letifanako tiyema. Kusebentisa tinhlavu letinhle kungaphindze kuciniseke kukhula lokuphangisako futsi letitjalo letinendlela lekahle yekungavumi tilwanyana, tifo kanye nesomiso.
Tinhlavu letisezingeni kumele tisuswe tilwanyana futsi tibe titjalo letingenawo emagciwane. Kumele tifane ngelinani, libala kanye nendlela letime ngayo tiphindze tibebete tinhlavu telikhula ne chaff.

Uma tinhlavu titincane kakhulu, hlanganisa nesihlabatsi noma womise (lohlanganiseke kahle) manyolo. Silinganiso se tinhlavu ku manyolo sehluka ngekushiyana ngekutsi ufuna kuhlanyela sitjalo sakho sishone kanganani. Hlanganisa letinhlavu nesihlabatsi kahle bese ugcwalisa sigubhu lesimalitha lamabili sesinatfo nalesihlabatsi lesihlanganiswe netinhlavu. Yenta umgodzi ngesivalo selibhodlela bese uhlanyela elayinini lelicondzile.

Indlela yekuHlanyela Inhlanyelo yeMvelo

Yelula intsambo emkhatsini wema pegs utokwenta kucondze, ngisho imigca levulekile. Lokuvuleka emkhatsini wemilayini kungashiyana ngenhlanyelo lofuna kuyihlanyela. Kuhlanyela ngekusondzelana kungakhulisa kulwisana ngekutfola lilanga kanye nemanti, kepha ngetitjalo letikhululekile, kusho kutsi kunendlela lekahle yekukhula kube kukhulu. Sikhala lesibanti emkhatsini wetitjalo singaciniseka ngesikhala lesiningi sekususa likhula kanye nekunisela.
Ngesikhatsi uhlanyela, sebentisa indvuku kuze ukhone kwenta indlela/umsele lolandzela lentsambo. Khuhlutisa letinhlavu kulelibhodlela lesinatfo ufake kulomsele bese uvala kancane ngesihlabatsi. Sebentisa emanti lamasha njalonjalo nawunisela tinhlavu takho.

Indlela yekuSebentisa Manyolo nawuVundzisa Tibhidvo Temvelo

Tonkhe tibhidvo temvelo tase Afrika tidzinga manyolo noma kuvundziswa kwentela kuhluma ngemandla. Kuhluma-ngemandla kwetitjalo letingavumi tilwanyana kanye nemagciwane tingakha kukhokha lokusetulu.

Manyolo wasepulazini lofana newenkhomo, imbuti noma inkhukhu kwehla kuyintfo lephansi ngekubita kumakhemikhali ekuvundzisa futsi kungasita balimi kutsi batfole kukhokha lokuphakeme. Umangabe umlimi anesibaya, kuyindlela lelula futsi lengabiti kutsi asebentise manyolo wetilwane ekwakheni umcuba wekuvundzisa ingadze yetibhidvo.
Indlela yekwakha phindze yekufaka manyolo epulazini:
Cokelela bulongo betilwane esibayeni.
Yenta intsatjana yebulongo lobuncane, kube kuphakama-kwelidvolo. Kungentiwa khona engadzeni ngesikhatsi lesomile noma kungagcinwa endzaweni lepatalele ledvute nasesibayeni.
Yekela kutotihlanganela kahle njengoba loku kutokhokha imiphumela lemihle.
Ngaphambi ufake lomanyolo, hlanganisa nesihlabatsi.

Indlela Yekwenta Umcuba Kusuka Kumanyolo

Kwakha umcuba losuka kumanyoloo kanye nekusebenta loko kuye emhlabatsini, kungakhulisa kuvundza kwesihlaba sakho phindze kusite ekunikeni emanutrients kutsi inhlanyelo ihlume inemandla.
Kwakha umcuba, utodzinga tintfo letomile letifana nema straw, emabele, ummbila, emastraws emillet, libhontjisi, nemahlanga emantongomane angaphansi noma lona lelikhula lelomile.
Utophindze udzinge tintfo letiluhlata (likhula, ihedge lejutjiwe kanye nalokuhwayiwe kwetibhidvo) kanye nemangcoliso etilwane lafana nebulongo, lokulahliwe kwetilwane tekufuywa, emangcoliso etimbuti netimvu.
Kuvala umcuba wakho udzinga umhlaba longetulu, sigodvo/lipulango, lipulasitiki lekuvala, icarpet legugile noma tjani lobomile.
Utophindze udzinge emanti kanye nendvuku legucukako noma lifosholo. Lungisa umgodzanyana loshona kahle. Kungaba kuyaphansi nomangulokunjani kushiyane ngelilani letintfo letikhona.
Beka tinsaba noma tintfo letijutjiwe letomile ngetulu. Yengeta tintfo temcuba ngetigadla, ushiyanise ngetintfo letomile naletimantana.
Tinongo letimantana tintfo letifana nekudla lokusele, titselo, ematea bags kanye nelikhula laselwandle. Tintfo letomile tifaka ema straw, emacembe, imphuphu yetigodvo kanye nekudla kwabologwaja.
Nyalo, yengeta manyolo, manyolo loluhlata (lofana nalokuluhlata lokucancako) noma yiphi indlela yenitrogen.
Vala noma ngani lonako – sigodvo, lipulasitiki, icarpet legugile, sihlabatsi sangetulu, tjani lobomile noma emastraw kwentela kutsi kube mantana, kepha kungabi semantini. Nisela njalo, noma yekela imvula yenta umsebenti wayo.
Kugucula njalo kumaviki lambalwa. Nika lesicumbi kuguka ngemfologo noma ngelifosholo.
Kutotsi naseyakhekile lentsatjana yakho yemcuba, yengeta tintfo letinsha ngekutihlanganisa tingene, kunekutsi utingete ngetigadla.
Kuhlanganisa noma kugucula lomcuba kuyintfo lenhle yekufaka umoyana kuletintfo letingumcuba kanye nekuphangisa lendlela yekutsi kuhlangane.

Translated by Phindile Malotana