Impala

© Roger de la Harpe

Ligama

Impala (Aepyceros melampus)

Kutiveta Kwayo

Lena nyamatane nguyona ijwayelwe etindzaweni letinemahlatsi la Ningizimu Afrika. Yinyamatane lenensika, lenelibala leibovana sansundvu, netindzawo tangephansi letimhlophe, letikala 900mm emahlombe. Letindvuna takhona tikala ku 60kg bese letinsikati takhona tikala 40kg.
Lilayini lelimnyama likhula kusuka ngetulu kweliguludla kwehlela emuva kwematsanga. Lemilente lengaphansi yangasemuva abanalokumantana ngaphansi kwetinwele letimnyama. Nguletindvuna kuphela letinetimphondvo letimengendlela yato, tinebudze lobungu 700mm.

Kudla Kwayo

Impala idla kudla lokuhlangene. Idla emacembe kanye netjani lobusendzaweni lecondzile. Titjalo letiphuma emacembeni netitselo tidliwa natikhona.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Kulandzela sikhatsi lasimitsako lesimalanga lasuka ekhulwini nemashumi layimfica kuya kumakhulu emashumi lamabili ematfole atalwa ngaleso sikhatsi seluhlobo. Impala lensikati ingena esigabeni naseyineminyaka lemibi budzala. Timpala letindvuna tingahlanganiswa natinemnyaka noma mibili, kepha tiyavikelwa kwentanjalo timpala letindvuna, lokwenta ematfuba ekukhicita.
Litfole lelincane liyatalwa ngenyanga ye nyoni kuya kubhimbidvwane emva kwesikhatsi lesitinyanga letintsatfu imitsi.

Kutiphatsa Kwayo

Imihlambi ivame kuyaluka ngetulu kwema km lasiphohlongo kusuka endzaweni lehlala emanti. Tatiwa ngalokuzuba kwato ngetulu kwetihlahla letincane nemahlatsi, natitfusiwe. Sikhatsi sekubanemndlandla nekulala senteka ngetinyanga tasebusika.
Timpala letincane tihlala ngemihlambi yato, bese leto letinemandla lenele langakhona kutentela tindzawo tato, tibese tihlala todvwa khona kulendzawo yato tonkhe ngesikhatsi sato. Letinsikati tihlala ngemihlambi yato yekuhlangana.

Indzawo Yekuhlala

Indzawo letiyitsandzako ngemahlatsi lasesigodzin sasenyakatfo newase Mpumalanga la Ningizimu Afrika, nasemaveni lakhashanyana.

Batingeli

Impala itingelwa kakhulu tilwane letima carnivores beset impala letincane titingelwa ngema Pythons. Letimpala tibese tihlala tigadzile. Kungaze kwenteke yinye yato ibone ingoti, itowenta umsindvo bese umhlambi wonkhe uyasakateka. Ngulenye indlela lesiphiwe yona yimvelo kutsi sikhone kubona letinyamatane natenta lomsindvo tikhashane nga 3 metre ngebudze na 12 metre tizubazuba.

Luhla Lolutsetfwe

Latin Name: Aepyceros melampus
Order: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Sisindvo (Wesifazane): Emashumi lamane ema kg
Sisindvo (Wesilisa): Emashumi lasihlanu sema kg
Sikhatsi Lesimitsako: Tinyanga letisihlanu nehhafu
Inombolo Yaletincane: Yinye impala lencane
Sigaba Sebudzala: Tinyanga letilishumi nakutsatfu
Sisindvo Sekutalwa: Sihlanu sema kg
Timphondvo: Emashumi lasihlanu nesihlanu sema cm

Spoor Description

Emasondvo ayo akhaliphile, ahlobile phindze akhombe etulu kusuka kulamane kuya kulasitfupha ema cm.

Luhla Lolubhaliwe

Nguyinye yetinyamatane leyatiwako emahlatsini ase Afrika, lempala yatiwa ngekutsi yi McDonald’s yalamahlatsi njengoba itingelwa kakhulu nguletinye tilwane noma bantfu. Lelibala lelikuleliguludla lifana nalelogo yalenkankapani.