Emagama Emitsi Wetimbuti - Tincazelo

© Marinda Louw

Aetiology – lokubangela sifo.
Amino Acids – tintfo letivelel titakhele tona etihlahleni nasetilwaneni. Ngema acids lakha ema protein emtimbeni.
Anthelmintic - umutsi losebentiswako kucedza tibungu emtimbeni noma ematfunjini.
Antibiotic – intfo leyentiwa ngema micro-organisms noma kutentekele (penicillin, Streptomycin, nalokunye lokunyenti.) letinemandla ekugcina noma ekubulala lamanye ema micro-organisms.
Antibodies – intfo lekhicitwa ngumtimba ngenca yemagciwane, bacteria noma lokuncolile. Ema antibodies akhicita tintfo letivikela leso sifo.
Antigen – intfo lesebenta kwenta siciniseko kutsi ema antibodies ayenteka emtimbeni. Imijovo iphetse ema antigens letenta kutsi tilwane takhe ema antibodies latolwisana netifo.

Antigen (Killed or Inactive) – intfo lebangela sigaba sekucala sekwakheka kwema antibody. Umjovo wesibili uyadzingeka emuva kwemalanga ufake umjovo wekucala, kwenta siciniseko kutsi sigaba sekwakha ema antibody sisheshe sifike.
Antigen (Living) – intfo leyakha totimbili tigaba letikhicita ema antibody.
Antiseptic – lokwakha lokusita kukhula kwema micro-organisms, noma intfo lesita kutsi kwakheke loku.
Antiserum - emaSerum lacuketse ema antibodies. Ikhicita intfo lesita kwakha intfo levikelako, kujwayele kuba ngemaviki lamabili kuya emavikini lamane.
Antitoxin – iSerum lecuketse poyisini losita ema antibodies.
Astringent – umutsi losita kutsi imbuti ikhicite kahle.
Atrophy – lefako noma kuncipha ngebukhulu kwema organ, nema sotja emtimba.
Attenuation - indlela lapho khona kunciphiswa noma kucedvwa emandla etintfo letibanga tifo, ngekutenta kutsi tikhule kulenye indzawo, kute kwakheke umjovo.
Autogenous vaccine – imijovo leyentiwe isuselwa kuma organisms lasukela etifeni letitsite letibhebhedzekile.
Bacteria – sicuku se micro-organisms sinye, lencane kunawo wonkhe ema once-celled wetihlahla.
Bactericidal – lephetse tintfo letingabulala emagciwane.
Bacterin – tintfo letiphetse intfo lebulele emagciwane, lelungiselwe kusebentiswa njengemjovo.
Biological – umutsi lowentiwe entfweni lephilako. Ijwayele kusebentiswa kuvikela tifo (bona emagciwane, imijovo, antiserum, antitoxin)
Booster Vaccine - lamabili noma leminyenti imijovo leniketwa tilwane kutsi tikhone kumelana netifo.
Caustic Corrosive – intfo lekhona kubulala tintfo letiphilako.
Coccidia - iProtozoan organisms letselela emasotja emtimba, lalimata indlela tilwane letidla ngayo.
Diluent – intfo lengemanti lesebentiswako kuvuselele imijovo leseyomile futsi ikhuphula bunyenti.
Drench – unikete intfo lengemanti ngemlomo.
Electrolytes – intfo lehlanganisiwe leyentiwe ngetintfo letihlanganisiwe tema minerals, letisita kutsi tintfo tihambe kahle emtimbeni.
Gestation - kumitsa (emalanga langu150 embutini)
Haemorrhage – kulahlekelwa yingati
Immunity – kutsi umtimba ukhone kungangenwa kugula. Ema Antibodies adlala indzima lenkhulu kutsi kungangeni kugula.
Immunity (Acquired) – kukhona kumelana nesifo lebesihlupha silwane ngaphambilini.
Immunity (Active) – lapho khona tintfo letenta umtimba umelane nekugula tentiwa emtimbeni waleso silwane.
Immunity (Innate) – lapho khona emandla esilwane ekukhona kumelana nekugula atfolakala lesilwane nasitalwa.
Immunity (Maternal) – lihlobo lekumelana nekugula lelisuka ku make iye kumntfwana. Loku kungenteka esiswini noma nasimunyisa lesilwane.

Immunity (Passive) – kumelana nekugula lokusuka kulomunye umuntfu kuye kulomunye. Loku kungentiwa ngetindlela letinyenti.
Infection – kuphumelela kungena kwetintfo letiletsa kugula – (emagciwane kanye nalokunye lokunyenti). Emasotjeni asemtimbeni.
Inflammation – buhlungu emtimbeni nawulimele. Lokulimala kungabangwa yintfo lephila emtimbeni noma lokunye lokunyenti. Lobuhlungu ukubona ngekutsi sikhumbaa sibe bovu, sibe buhlungu nalokunye lokunyenti.
Inoculate – kuletsa intfo lekhona kuvikela kugula, imijovo noma lenye iAntigenic.
Insecticide – intfo lekhona kubulala tilwanyana.
Intramuscular Injection (IM) – umjovo longena kumamasela.
Intraperitoneal (IP) – umjovo longena ku abdominal cavity.
Intravenous (IV) – umjovo longena emsipheni.
L.D. – umjovo longabulala
Metabolism – bunyenti bendlela yemitsi netfo lephatsekako, lapho khona tintfo letiphilako takheka khona.
Pharmaceutical – umjovo wasesibhedlela lohlukile entfweni letalwako.
Serum – incenye yengati lapho khona lengati ingashubi. iSerum lekhiswe esilwanene lesikhona kumelana nekugula, sifakwe kulesinye silwane kusisita kutsi naso sikhone kumelana naloko kugula, loku kwatiwa kutsi yi antiserum
Stress – tonkhe tintfo letingabangela kutsi silwane sibe sengotini yekungenwa kugula. Loku kungabangwa yindzawo, kudla, umtimba kanye nalokunye lokunyenti.

Subclinical – umakungabi khona lokwentiwako, lapho khona lesilwane sisesincane, kungaba khona kugula.
Subcutaneous (SQ) – ngaphansi kwesikhumba.
Toxaemia – kugula lokungenako ngenca yekutsi silwane sidle intfo leyingoti, kujwayele kuba kuncola lokwakhekako. Kuncola kwengati.
Toxin – intfo leyingoti kakhulu.
Toxoid – intfo leyingoti lelaphiwe kutsi ibulale ligciwane kepha isale inawo emandla ekutsi ingakha ema antibodies uma ijovwe emtimbeni.
Trauma – silondza
Vaccines – tintfo letilungiselwe kutsi tinikete emandla ekukhona kumelana nekugula. Imijovo ingentiwa kusebentiswa emagciwane, kungaba ngulaphilako noma labulewe.
Vaccines (Bacterial) – umjovo lovikela tifo letibangelwa ngemagciwane.
Vaccine (Killed Virus) - umjovo lowakhiwa ngekutselela silwane kugula,. Leligciwane livunwa naselingene kahle esilwaneni. Ligciwane lelifile lenta kwakheke ema antibodies uma lijovwe lafakwa esilwaneni.
Vaccine (Live Virus) – umjovo lowakhiwe ngekukhulisa intfo leyenta ligciwane, lapho khona umjovo ubese wakhiwa khona.
Vaccine (Modified Live Virus) – umjovo lowakhiwa ususelwa kuligciwane.
Vaccine (Monovalent) – umjovo lokhona kumelana nesifo sinye.

Vaccine(Polyvalent) – umjovo lokhona kumelana netifo letimbili noma letinyenti.

Vaccine (Viral) – umjovo lokhona kuvikela tifo letibangwa ngema gciwane.
Virus – tintfo letibanga kugula, tincane kunalamanye emagciwane futsi khona kutalana nalamanye emagciwane laphilako. Emagciwane angaphila ngaphandle sikhatsi lesidze. Lamanye emagciwane abanga tifo letiyingoti kakhulu.

Emagama esiLatin Newesi Greek Lanjweyele Kusebentiswa Nakubhalwa Imitsi

a.c. ante cibum - ngakunye
ad ad to: kute kufike
ad lib. Ad libitum - ukhululekile
alternis horis alternis horis – njalo emuva kwelihora
ante ante - ngemuva
aq. aqua - emanti
b.i.d. bis in die – kabili ngelilanga
bis bis - kabili
c cum – kanye ne
caps capsula - emaphilisi
et et - ne
gtt gutta(e) - emantosi
H. hora - lihora
hor.som.,H.S. hora somni – ngesikhatsi sekulala
in d. in dies – onkhe malanga
inter inter - emukhatsisini
lin. linimentum - intfo
liq. liquor - sichazululo
lot. lotio - kucobisa
noctis noctis - ebusuku
non non - hhayi
non.rep. non repetatur - ungaphindzi
O.D. oculus dexter – liso langasekudla
O.L. oculus laevus – liso lesencele
omn. or. omni hora – njalo ngelihora
p.c. post cibos – mawucedza kudla
p.r.n. pro re nata - nakudzingeka
q.h. quaque hora – njalo ngelihora
q.i.d. quater in die – kane ngelilanga
q.s. quantum sufficit – uma kudzingeka
t.i.d. ter in die – katsatfu ngelilanga
ut dict. ut dictum – njengoba kushiwo

Translated by Thandokuhle Motha