Dokotela Magubane Losiphatsimandla Sekutfwebula Nelson Mandela

© David Meyer-Gollan

Kuhlangana na Nelson Mandela

Dokotela Magubane ukhumbula kuhlangana kwakhe kwekucala lobekungenamsindvo nendvodza lemuva beyitotsatseka njengemngani lomdzala. ʹkungaletikhatsi Mandela afundzela bumeli. Bengidzinga ummeli lobekatomelele babe wami lobekakadze atfole ingoti yemoto, ngakoke ngaya emahhovisini aMandela na Tambo,’ wakhumbula. ʹngaleso sikhatsi bengingati kutsi bebakadze bahlanganyele ngetepolotiki talelive.

Mandela wangitjela kutsi bekabhizi kakhulu futsi bekangafuni kutsatsa emacala laminingi, watsi nakagocota umsebenti lebebavele banawo.

Kwangidzinga kutsi ngitfole lomunye ummeli. ‘ Ngekuhamba kwesikhatsi, bantfwana ba Peter baba bangani nebantfwana baMandela ngoba bebaya esikolweni sinye eSwaziland (eSwatini). ‘Ngakhona kukhokha kwekuhamba lokutobayisa esikolweni, ngoba bengati kutsi make wabo [Winnie- Madikizela ] bekangakhoni kukwenta loko ngoba bekavaliwe.

Ngenhlanhla, benginebantfu lebengingatsembela kibo lebebangeke bamemetele, ʹ kusho Peter. Kancane, cishe ngekungacondzani, bungani bakheke emkhatsini webepolitiki lababili — munye lokhuluma ngemagama nekwenta, lolomunye ukhuluma ngekhamera yakhe.

Kuvakasha eRobben Island

Dokotela Peter Magubane waya wayovakashela Nelson Mandela ejele eRobben Island, kushicilela lobudlelwane phakatsi kwaMengameli wakusasa kanye ne ndvodza yekhamera. ‘ Ngasebentisa ligama lesi Xhosa lelisetjentiswa babhali — Ralangobuso Mtirara. Angati kutsi bangingenisa njani, kepha bangingenisa.

Sobabili satsatfwa sabuyiselwa emuva kubona kutsi sikhatsi sitsikamete kanganani kuvela kwetfu ngekwenyama kepha ke sobabili besicinile ngetenhlitiyo, ‘ kusho Peter.

‘Mandela wangibongela ngemsebenti wami wekutfwebula kutsi bengenta kwatisa ngalelive ngaphandle kwekwesaba. ‘ Lomhlangano wetfu bowumufisha fitsi undzima ngoba besigadvwe ngemaphoyisa asejele lamabili lebekeme eceleni. Nomakunjalo, Peter uyati kutsi sinyatselo lesihlangene sesakhekile emkhatsini walamadvodza lamabili.

Litfuba lemphilo yakho yonkhe

Ngenyanga yeNdlovana ngemnyaka wa 1990, Dokotela Magubane wabhekana nekudvumala lokumunyu/lokubi. ʹ lilanga lelabangumlandvo kumilandvo yalelive, uma Mandela akhululwa ejele, ngemisa lokungabayinkinga lenkhulu ngekutsatsa titfombe kwami.

Sicumbi lesikhulu besime ngaphandle kweliJele iVictor Verster ePaarl. Bantfu bebaze bagibele ngetulu kwemabhasi nemathirakhi. Batsatsi titfombe bebeme phansi ngase nami ngiyabajoyina ngizama kutfola indzawo yekutsatsa tikhatsi letinhle tangalelo langa. Watsi Mandela nakaphuma, lesicumbi lesikhulu safucela phambili ngemandla ngangekutsi bebanyatselana.

Emphilweni yekusebentwa kwami, ngiso lesositfombe lengingazange ngikhone kusitsatsa. Ngahlaseleka kakhulu phindze ngadvumala, kepha yini bengingayenta? Lenye indlela bekukutsi ngichubeke bese ngenta ngalolwati lwekutsi angikakhoni kutsatsa lesitfombe sesikhatsi lesingakhokhelwa.

‘ Litfuba lemphilo yonkhe lefika uma Peter abanemhlangano na Mandela. Noma nje endlulwa ‘nguletinyatselo tekucala te Nkhululekoʹ, Peter uyabonga kukhetfwa njengesiphatsimandla sekutfwebula Mandela kuya ekubhaleni ngekungena kwelive elukhetfweni lwemnyaka wesine.

Kucala Kweluhambo

Ngako kucala kweluhambo lwemlandvo. Peter ufihlekile kumimangaliso yawonkhe malanga leyenteka etimphilweni temaNingizimu Afrika ngesikhatsi seminyaka lemine njengesiphatsimandla sekutfwebula. Wenta tindzawo letincomekako kakhulu lakatitfolako ngematfuba langabalwa elkutsebula kwakhe asahamba endleleni aya ekundlaleni tepolitiki letinsha.

Magubane wachaza kutsi budlelwane bakhe naMandela bamcinisa njani basahamba ‘lendlela yekuthula’ kanyekanye. ‘Besesivele setsembana futsi sinikana kuhloniphana lokufanako.

Njengemtfwebuli wetitfombe, njengemuntfu lowenta indzaba yemlandvo, angeke ukhone kukhuluma liciniso uma ungakhoni kucolela. Ngaletikhatsi leti letimcoka, ngafundza kutsi munye kumele afundze kubeketela; kumele ufundze kumukela kutsi emaphutsa ayenteka.’

Sitfombe Lengisitsandzako

Utotfola titfombe taMandela lapho atimisele khona bese futsi ubambe umtfwana; ngaletinye tikhatsi uyajayiva. Lena ngulendvodza lebantfu labamhlophe bala Ningizimu Afrika bacabanga kutsi angajika.

Esikhundleni sekuvuma kwetfuka kwabo lokukhulu kwekubaphushela ngaphandle kwelive, wabanika tandla tekuthula, watsi: ”Wotani, asisebenteni kanyekanye, asakheni lelive sonkhe.ʺ kukhona lokukhanyako esweni la Peter njengoba akhumbula letikhatsi letamumikisa ekutfwebuleni lakutsandzako encwadzini yakhe letsi Indvodza yeBantfu: Sikhumbuto Setitfombe ta Nelson Mandela.

Vele nguleso lapho khona Mandela ajayiva nakagubha lusuku lwakhe lwekutalwa nakahlanganisa iminyaka lemashumi lasikhombisa nakubili lesatsatfwa eKippies lese Newtown, Egoli. Ungabona injabulo ye nkhululeko ikhanya emehlweni akhe’.

Watsi Peter nakanikela ngetitfombe ta Nelson Mandela letilikhulu watsi ‘Ngifuna kubonga Madiba ngekungetsemba kwakhe, nekunginika litfuba lwekutsatsa incenye yemlandvo wemphilo yakhe.’ Ngemavi aNelson Mandela, titfombe tetindzaba ta Peter Magubane ngesikhatsi sekuhlukunyetwa, ‘tasita ekuphendleni kungena kwe Ningizimu Afrika’. Ngekuhamba kwendlela, Peter wabeketelela ngekunikela tintfo temphilo yakhe letinkhulu.

Emachawe Lalwela Inkhululeko aboshwa e Robben Island

iANC kanye nebaphatsi noma labakhulu bayo, bekuyibo bekucala kuboshwa. Balandzelwa ngulabanye labaphuma kwamanye emacembu, balayishwa ngohle...more