Besifazane bemaNtwana

Sigaba semaNtwana

©Dr Peter Magubane

Sifazane simelela phindze sikhombise sigaba sabo lesingagucuki sema Ntwana. Indlela labagcoka ngayo tingubo, letintfo labatakhako nalemisebenti labayentako igcizelela indzima labayidlalako njengebantfu lababambe sintfu nebantfu labamise umnotfo wemakhaya ebusweni bebudolobha/kuphucuka kanye nekungabikhona kwebayeni babo, leliningi labo sebabanjwe yindlela yekubatisebenti tekuhamba.

Njengoba luhlolo luphela lwalokuvetwa lokungabhalwanga kwalelicembu, bungibo babo njengelicembu lemasiko labonakalako lihlangene ngekukhwesha kanye nemlandvo wamuva wase Ningizimu Afrika.

Tembatfo te Sintfu

©Dr Peter Magubane

Noma lokuma kwalesidziya lesincane sanghaphambili (ithetho) legcokwa besifazane bema Ntwana nema Pedi siyafana, sihluka ngetindlela tekuhlotjiswa. Akufani nesikhumba setilwane lesineboya sema Pedi, lesisikwe ngekuphambana kwemidvwebo, lingetulu letidziya tema Ntwana livame kushelela ngaphandle nakukhona indlela letsite yekuhlobisa leyentiwe.

Leyakhiwa ngesikhumba sembuti noma ngalesinye sikhatsi nge oxhide, letidziya tangaphambili timelele sigaba lesimcoka ngemphilo yebesifazane bema Ntwana: sigaba sakhe emshadweni kanye nekumukelwa kwakhe njengamake lomdzala kulommango. Lesidziya sangaphambili sihlotjiswe kancane; lolokuvume kuvela lokwatiwako kwekuhlobisa ngule sehlora (‘umsila we squirrel’): umhlobiso wemugabo lotsite lonetindingilizi uvame kuhlotjiswa ngebuhlalu lobumuhlophe ngaphandle, bumnyama noma luhlata losasibhakabhaka kuletindingilizi letingekhatsi, bese uba bovu namhlophe emkhatsini.

Le sehlora ivela ungatsi inekubaluleka lokukhulu kulamaNtwana nayisavela etintfweni tabo tesintfu letiningi, futsi igcokwa enhloko. Lesidziya sangembili (intep) legcokwa besifazane bema Ntwana imise kwa V lowakheke ngekuvuleka kwentfo yemakona lamatsatfu lacijile lokuticephu letimbili tesikhumba lesinyatselwe (ilekobe). Emkhatsini walamaPedi, lenandlela ichazeke njengentfo lemelela besifazane kepha bafundzi bemaNtwana batsemba kutsi kumelele letinyawo letingemuva tembuti.

Kokubili kubona inhlanganyela nentalo yemuntfu wesifazane. Lokucindzetelwa kwebesifazane bema Ntwana ngendzima yekutala bantfwana itfola indlela yayo ku gimwane noma popenyane — umdoli wekukwenta ukhone kutala lowakhiwe ngemtiya wemacembe esitjalo sase Melika, intsambo nebuhlalu. Lolwati lwekukhokha lenamidola indluliselwa phansi kusuka kubomake kuya ebantfwaneni bemantfombatana.

Emantfombatana lamancane adlala kutsi lemidola ibantfwana betingani tabo, lababitwa kutsi batodlala nabo emncintiswaneni wekudansa, umphumela lapho lokhomba umholi walelicembu. Labafana labancane bavame kuhlanganela ekhaya lamunye walamantfombatana, labeka yinye igimwane elayinini. La ‘bobabe’ nala ‘bomake’ benta imilayini lemibili ngasehlangotsini lalabadoli bese badansa nebatali babo.

Lowinako lapho, ngekujajwa ngumtali, utfola sikhumbasembuti njengenkomishi. Imvamisa labafana benta umncintiswano wekulwa kwentela kukhetsa umholi longuye emkhatsini wabo. Lamabhande aselukhalweni lamibalabala langephansi kwale gimwane avame kuhleleka ngendlela yesintfu yembhalo welibala: emabhande lamabili lamhlophe ngetulu, lalandzelwa ngulinye lelibovu, linye leliluhlata sasibhakabhaka, linye leliphinki bese ngalesinye sikhatsi linye lelimhlophe libhande ngphansi.

Lokuhleleka kwalelibala kufananiswa naloko lokugcokwa besifazane bemaNtwana lesebasokile nalabashadile elukhalweni lwabo. Mhlophe, bovu naluhlata losasibhakabhaka noma mnyama yimibala leyatiwako emkhatsini wemaNtwana ngenca yekuhlanganyela netinhlobo-tesihlabatsi (kufana namtfubi-losansundvu lohhwabile wabovu), lokutsenjwa kutsi kusanganisa emandla ekuphilisa nemilingo.

Imidola yeNtalo

©Dr Peter Magubane

Noma imidola yentalo ingenayo indlela yasencasini, bulili begimwane leminye bungachazwa kuma kwetidziya tangaphambili. iGimwane yesilisa ivama kuba nesembatfoseboya lesisasikwele lesilulekile ibe imidola lemisikati ingabonwa ngekumisa kwa -V kwemidola lekumelela le ntepana (tidziya tangaphambili) letigcokwa ngemantfombatana emaNtwana lasengakasoki.

Letitindlela tesintfu tikhula ngekuba mbalwa/yindlala kulemidola ye gimwane, umehluko emkhatsini wetintfo letimbili ngebuhle bato letitfolwa kubadola bamanje labasandza kwakhiwa. Loku kungenca yekutsi le gimwane ayisentiwa ngendlela lemelele emasiko. Sekube yintfo letfutfukisiwe kakhulu, yatsatfwa noma yakhelwa kutsi ilungele kujabulisa kwentela kuhlobisa kuncenye yemakethe yalabamhlophe.

Translated by Phindile Malotana