Umsebenzi Ogade Wenziwa ngu-Archbishop Desmond Tutu Ngemva Kokuphela Kwakarhulumende Wegandelelo

Ilegasi kaTutu

©Eric Miller

Nanyana igandelelo liqediwe, uArchbishop Desmond Tutu gade azi bona umsebenzakhe wawukude nokuphela. Gade asesenebhudango lokobana iphasi libe nokuthula begodu gade ahlale anerholuphelo lokurhatjha umlayezwakhe kanye nekurhatjheni ilifa lakhe. Ngonyaka ka-1998 watlama i-Desmond Tutu Peace Centre (DTPC) kanye nomfazakhe uLeah. Isenta le yathoma ukusebenza eOrlando West eSoweto ngaphambi kokobana ivule elinye igatja eKapa ngonyaka ka-2000.

Isentha eseKapa yayokulauncha iprogramu yabadosiphambili. UTutu ngokwakhe wabuyela emirajini yakhe yokuba ngutitjhere. Gade afundisa e-Episcopal Divinity School e-Cambridge, Massachusetts ngonyaka ka-2002. Ngonyaka ka-2003 wafundisa eJunivesithi ye-North Carolina ngonyaka ka-2004 wabuyela e-King‘s college ngeLondon, njengoprofesa ogade avakatjhile.

Wasebenza njengesivakatjhi esinguProfesa eJunivesithi ye-Emory Atlanta, eGoergia lapha gade afundisa khona i-theology.

Ikhampeyini Yokuthula egade Ayenza Eenarheni Zangaphandle

UTutu bekalokhu aragela phambili ngokukhuluma ngendaba zephasi egade zimtjhwenya. Gade asebenzisa isikhundla sakhe ukwenza nanyana yini angayenza ukobana kube nephasi elingcono ekubalwa lokhu: Emtjhagalweni, wabawa abadosi phambili bakarhulumende kobana batjhagalele ukuvulwa komnyanya wama-Olympic wonyaka ka-2008 eBeijing ngombana afuna basekele abantu BeTibetan.

Ngonyaka ka-2009 warhelebha kobana kutlanywe i-Solomon Islands’ Truth and Reconciliation Commission egade ifana neyeSewula Africa. UTutu waya ekhomferentsini ye-United Nations ye-Climate Change ngonyaka ka-2009 lapha abawa khona kobana ijima lokwenza iimbaseli nge-fossil lingasekelwa ngokwemmali.

Ngonyaka ka-2017 uTutu wajoyina abanye abathumbi bakanongorwana we-Nobel Peace Prize ekubaweni kobana iSaudi Arabia ilise ukubulala abantu abatjha abayi-14 egade bazibandakanye emtjhagalweni weSaudi Arabia kwathi lada ngonyaka loyo wabawa umdosi phambili we-Myanmar kobana alise ukubulala ama-Muslim Rohingya.

Ngonyaka ka-2006 walontja ikhampeyini i-global campaign yokulwa nokwetjewa kwabantwana ngokobana abentwana batloliswe boke lokha nababelethwako Ngonyaka ka-2008 uTutu wajoyina umtjhagalo we-pro Tibetan eSan Francisco ngeskhathi somguruguru we-Tibetan.

Ukuzibandakanya Nendaba Zezepilo

©Eric Miller

Kusukela uTutu kwathiwa unekankere ye-prostate begodu gade agula lokha nakasebenza e-Truth and Reconciliation Commission ngonyaka ka-1990, solokho ugula khulu. Watjheja iindaba ze-HIV/AIDS kanye ne-tuberculosis (TB). Ngonyaka ka-2004 watlama i-Desmond Tutu HIV Foundation eyatlanyelwa ukumhlonipha. I-foundation le yathoma ngokobana kwenziwe irhubhululo le-HIV waragela phambili ngokobana bafake ukulatjhwa kobulwelwe be-HIV kanye neyokutjhejwa kwe-TB.

UTutu gade akhuluma ngokutjhwenyeka kwakhe ngobulwelwe be-HIV, wakhuluma nangokutjhwenyeka kwakhe lokha nakukhethwa u-Pope Benedict XVI.

UPope Benedict XVI. UPope waziwa ngokukhuluma amazizo wakhe naziza endabeni zobulili kanye nezomseme begodu uTutu waveza ukutjhwenyeka kwakhe ngokobana ikerege le i-Roman Catholic Church yala kobana abantu basebenzise ijazi lakamkhwenyani. UTutu wabamumuntu weSewula Africa osekela abaphethwe bulwelwe be-Prostate Cancer Foundation.

Ngonyaka ka-2014 uTutu waveza amazizo wokobana akakholelwa ukutheni ipilo kufanele kobana ihlwengiswe nanyana kunjani. Wabamsekeli wehlelo lokurhelejwa kwabantu abafuna ukufa ngokomthetho begodu wathi yena ufuna kobana bamuphe ilungelo lokuzikhethela lokho.

Umgcinistulo Wabadala

©Roger de la Harpe

Ngonyaka ka-2007 uTutu wakhethwa wabangusihlalo we-Elders, ekuyiwoma labadosi phambili abazinikeze, ngokunikelangokuhlakanipha, amagugu, kanye nokuthembeka kwabo ekurarululeni imiraro yephasi

. Hlangana kwamanye amalunga wayo kubalwa hlangana uNelson Mandela (okhabe anguMongameli weSewula Africa), uJimmy Carter (ekhabe anguMongameli we-America), uKofi Annan (okhabe angunobhala we-UN) kanye noMary Robinson (okhabe anguMongameli we-Irish). Wadosa phambili iwomeli lokha lithoma ukusebenza kokuthoma, ngokobana liye e-Dafur eSudan liyokulinga ukurhelebha ukuqeda ipi lapho.

Ihlangano ye-Elders yoyokukweriya e-Ivory Coast, Cyprus, Ethiopia, India, South Sudan kanye ne-Middle East. UTutu walisa eskhundlenesi ngonyaka ka-2013.

Usekela Amalungelo Wamabantu Besilisa Nanyane Besifazani Abathandana Nabantu Bobulili Obufana Nebabo

UTutu waziwa khulu ngokusekela amalungelo wama-gay. Lesi kwabasikhundla esenza bona abantu bamrarekele khulu ngebanga lekolo yakhe. Nanyana kunjalo, uTuti ujame rwe ekungakhambelani kokuhloywa kwabantu ngebanga lobunjalo babo obuphathelene nezomseme kanye nobulili babo, ubike bona ukubandlululwa kwabantu ngebanga lobunjalo babao obuphathelene nezomseme, kulingana nokubanina ngebanga lombalabo nanyana ubulili babo.

Uragele phambili watlola incwadi, ayitlolela uGoerge Carey ngemva komnyaka ka-1998 lapha gade kunecomfrerensi i-Lambeth Conference of bishops lapha kwaqinisekisa khona bona amakerege ayaphikisana nomtjhado wobulili bunye.

Encawadini ayitlolako le, wathi unamahloni ngokuba lilunga le-Anglican ngokobana abantu abangathandi itjhuguluko bangakhamba ekeregeni le. Wasola ikeregeli ngokuthanda khulu ukugceka abantu bobulili bunye. “Nange uZimu njengoba batjho ahloye abantu bobulili bunye, angeze ngamlotjha uZimu loyo.” - Desmond Tutu

Ipi Yabantu BakwaIsraeli nebePhalestina

©Eric Miller

UTutu wahlale enekareko epini ye-Israeli kanye nePhalestina begodu wakhuluma ngayo nalokha kusabusa urhulumende wegandelelo. Ngemva kokuwa kombuso webandlululo bekalokhu anekareko. Ngonyaka ka-2002 wathula ikulumo lapha akhabe agceka ngokusepepeneneni imithetho ye-Israel ephathelene nePhalestina begodu wabawa kobana inarha le ijeziswe.

Wamadanisa ubujamobu nalobo bebandlululo. Gade ayihloko ye-United Nations mission ye-Gaza Strip ngemva kokobana amajoni we-Israeli abulale abahlali benarha leya abayi-19 ngonyaka ka-2006, kodwana wakhansela ngemva kokobana i-Israel yala ukumupha incazelo.

Ubuza ngepi ye-Iraq

Ngonyaka ka-2003 uTutu wazibandakanya emtjhagalweni wamano we-United State wokulwa ne-Iraq. Ngaphandle komqaliso we-New York lapha azibandakanya khona, wadosela u-Condoleezza Rice umtato, wabawa urhulumende we-US kobana angalwi nenarha leya. Wabuza bona kungebangalani i-Iraq ihlaselwa ngebanga lokobana iinenkhali ezifana nalezo ze-Europe, eNdiya kanye nePhakistani.

Ngonyaka ka-2004 wavela e-Off-Broadway production, ebizwa bona yi-Honor Bound to Defend Freedom, lapha asola khona urhulumende we-US ngokubopha iimbotjhwa e-Guantanamo Bay.

Wakhuluma ngokutjhwenyeka kwakhe ngokobana kubotjhwe abantu kodwana bangasiwa ekhotho kobana bayozikhulumela, ekubabantu ababotjhwa ngebanga lokusolelwa bona bavukeli bakarhulumende enarheni yange-US kanye ne-UK, amadanisa ukubotjhwa kwabo nalokha okwenzela ngeskhathi segandelelo.

Ngonyaka ka-2012 wabawa bona kubotjhwe u-George W. Bush kanye no-Tony Blair bagwetjwe yikhotho i-International Criminal Court ngokuthoma ipi ye-Iraq.

Ukusolwa Kwabadosi Phambili beSewula Africa Abatjha

©Eric Miller

Nanyana gade akarwe kukobana urhulumende wegandelelo weSewula Africa uphele ngonyaka ka-1994, uTutu gade atjheje khulu kobana urhulumende omutjha wenzani, begodu gade angangabazi ukumtjela lokha nakatjhaphako.

Ezinye izinto agade azibuza ngorhulumende umutjha kubalwa hlangana ukusebenzisa imali enengi kuthengwa iinkhali, ipholisi yawo ngorhulumende kaRobert Mugabe enarheni yeZimbabwe kanye nephetheni yabakhulumi belimi lesiNguni ekungibo kwaphela abaphethe iinkhundla eziphezulu.

Wasola uThabo Mbeki ngokufuna ukuthotjelwa malunga wehlangano ye-ANC wamsola nangokobana akatjheji iindaba zentumbantonga. UTutu wasola noMongameli owamlandelako uJacob Zuma, ngokungaziphathi kuhle lokha nakasolwa ngemilandu yokugagadlhela nemilandu yokukhwabanisa.

UTutu Uthatha Umhlalaphasi

©Eric Miller

UTutu wathatha umhlalaphasi ngonyaka ka-2010 lokha aneminyaka eyi-79. Waragela phambili ngomsebenzakhe ehlanganweni i-Elders Nobel Laureate Group begodu bekaragela phambili ngokusekela iDesmond Tutu Peace Centre kodwana wathatha umhlalaphasi estulweni sakhe njenge-Chancellor ye-Junivesithi ye-Western Cape kanye nokubamjameli we-United Nations advisory committee ekukhandeleni ipi lapha bekubulawa khona abantu abanengi/-genocide.

Wathola ukuhlonitjhwa njengeqhawe eSewula Africa, wanikezwa abonongorwana abanengi bokumhlonipha afana ne-Nobel Peace Price kanye ne-American Presidential Medala of Freedom kanye nama-doctorates. UTutu wathatha umhlalaphasi empilweni zabantu ngonyaka ka-2010 lokha aneminyaka eyi-79. Waragela phambili ngomsebenzakhe ehlanganweni ye-Elders and Nobel Laureate Group.

Translated by Busisiwe Skhosana

Indima Eyadlalwa nguDesmond Tutu Ekuqedeni Urhulumende Wegandelelo

Ngonyaka ka-1984 uTutu wathumba ungongorwana we-Nobel Prize for Peace, waba mumuntu we Sewula Africa wokuthoma ukwenza njalo. Wahlonitjhwa n...more

Nelson Mandela a Man of Destiny by Archbishop Desmond Tutu

Ngosondo wangemva kobana uNelson Mandela akhethwe ukubangu Mongangameli, abantu ababalelwa ku 30 000 baya emnyanyeni wokuthokoza obowubanjel...more