Jackalberry

© Shem Compion

Igama

Jackalberry, African Ebony [Diospyros mespiliformis]

Igama lesi-Latin

Diospyros mespiliformus

Ihlathululo

Umuthi lo i-Jackalberry ungakhula ubemude tle, ngamagadango angaba masumi abunane, kuthi isiqu sawo sibe magadango alisumi nesithandathu woburondo. Nokho umuthi wobukhulu obuphakathi bungafinyelela amagadango alisumi nahlanu ukuya kalisumi nobunane. Isiqu sawo sikhula sinqophe begodu sitjhinge phezulu, kuthi amagatja wokuthoma abe ngaphezudlwana kwehlabathi. Isiqu esele sikhule ngokwaneleko kanye nezemithi edege sinamaphadlhuko, incenye epataleleko magega naso nevame ukusilula.
Amaqolo anombala ozotho okumnyama nakasesemancani, avele atjhuguluke abe nombala omlotha okumnyama nasele akhule ngokwaneleko, anjalo nje amarhwarhwa, begodu kwakheka amaphadlhuko ehlela phasi. Anamakari aminyeneko, ahlaza tlabha namuqhelo onabako. Ikari elilodwa linesakhiwo esifana neseqanda, nelingaba ma-intji ama-5.5 wobude kanye nama-intji amathathu wobubanzi kanye nencenye etjhelelako nofana nencenye yesiphetho esongeneko.
Amakari amadala abonakala arhanyazela, begodu akheka abenombala ohlaza satjani okumnyama kuthi incenye engaphasi ibe nombala okhanyako.
Amakari asesematjha kanye namagatjawo ambeswa makari aziinhluthu atjhinga phasi. Lokha nayisesemincani ayilahlekelwa makarawo, kodwana njengombana umuthi ukhula ulahlekelwa makarawo ekuthomeni kwethwasa hlobo. Amakari amatjha avamise ukumila ukusuka ngenyanga kaMgwengweni ukuya kuSewula begodu abanombala obukhobe, o-orentji nofana obovana.
Iyahluka ngemibala ukusuka kobovana okuvangeke ngozotho ukuya pheze konzima. Umuthi lo i-Jackalberry ulilunga lomndeni we-Ebenaceae, begodu ubizwa nangokuthi yi-African ebony.

Amathuthumbo

Amathuthumbo womuthi lo i-Jackalberry mancani begodu akabonakali lula. Umnukwawo, umbala omhlophe ukuya komthuthu wamathuthumbo anamaboyana ayahluka ngobulili, nangokumila emithini ehlukileko. Asikazi amila wodwa egatjeni elinamaboyana kuthi aduna wona amile ngobunengi endaweni eyodwa. Kanti-ke iinthelo zivela kasikazi kwaphela.

Isithelo

Isithelo somuthi lo i-Jackalberry sithandwa ziinlwani khulu. Incenye yangaphakathi ebumbeke njengeqanda, pheze irondo begodu iyi-intji eyodwa yobubanzi kanye nombala osarulana nofana ovange ngohlaza satjani. Iincenye zawo ezihlanu ezakheke njengebhegere zamathuthumbo ziba sesithomeni sesithelo, kuthi incenye yesiphetho sazo isonganele ngemuva.
Ngaphakathi kwesithelo sinye kungatholakala iimbewu embili ukuya kezisithandathu ezenza iforo ngaphathi kwesithelo. Amakelwaso aqinile kodwana ayadliwa, anjalo nje anenambitho elibizwa nge-chalky, le-flour kanye nelamasiri amnandi. Angadliwa asesematjha nofana abulungwe. Zinjalo nje ziyonyiswa bese zigayelwe hlangana neflowuru.
Zisetjenziselwa ukwenza utjwala kanye nebhrendi. Isithelwesi nasele sivuthwe ngokwaneleko, siyatjhuguluka sibe nombala ophephula, kodwana kuba nzima khulu bonyana umuntu awubone umbala lo njengombana sidliwa ziinlwani ngaphambi kobana zivuthwe. Iinlwani ezifana nenyala, iimpala, iimfarigi zomango, iinkghabu kanye nama-hornbills hlangana nezinye, zithanda ukudla iinthelo ze-Jackalberry.
Uthole igama laweli ngebanga lembewu ebizwa nge-Jackalberry begodu iyatholakala nebuthuvini beempungutjha. Amakari avamise ukudliwa ziindlovu, abobhejana, iindlulamithi, iinkokoni kanye namabhalabhala. Iimbungu ezibangwa maviyaviyana womango nazo zidla amakari womuthi lo.

Umsebenzawo

Incenye yesigodo yangaphakathi ilungele khulu ukwenza ifluru begodu ithambathambile, inefinitjhara esezingeni eliphezulu kanye nemibalayo emihle. Incenye ephezulu yesiqu isetjenziselwa ukwenza imikhumbi. Amakari, amaqolo kanye nemirabhu amumethe i-asede, nesebenza njengendlela yokujamisa ukuvova kwegazi.
Umuthi lo uthathwa njengomumethe i-antibioti substance esiza ukulapha amanceba. Umvango wemirabhu usebenza ukususa iimbungu, ukulapha umgomani kanye ne-dysentery. Usebenza njengekhambi lokulapha i-leprosy. Imbewu idliwa njengeengoko nofana amantogomani. Iinthelo kanengi zisetjenziselwa ukwenza utjwala nofana ukutlhodlha iwayini. Iinthelo kanye nencenye yesimilo zimumethe i-asede ebizwa nge-tannin.

Lapho itholakala khona

Umuthi lo utholakala, kiyo yoke i-Afrika, ukusuka e-Senegal kanye ne-Sudan ukuya e-Namibia begodu neTlhagwini ye-Transvaal uyatholakala. Utholakala khulu eendaweni nofana emahlathini we-savannas lapho ingatholakala imila eenthubini zomuhlwa. Ihlabathi esithubi somuhla ipha umuthi lo umhlobo wehlabathi ebizwa nge-aerated soils kanye nomthombo wamanzi awutlhogako, begodu imirabhu ivikela umuhlwa. Njengombana umuhlwa uphila ngokudla izinto ezingasaphiliko nje, umuhlwa awusidli isigodo esiphilako. Isigodo somuthi lo sikghona ukuzivikela emuhlweni nanyana sele siquntiwe sawiswa.