Amabele eSewula Africa

©Grain SA
Amabele (Sorghum bicolor) zintanga ezingana-gluten begodu sitjalo esitjalwa khulu sesihlanu ephasini ngemva kwekoroyi,isphila,ireyisi kanye ne-barley. Amabele aziwa njenge- mabele thoro, mabele thoro, stjalo esikhula sibe side esinamakari aspara (njengesphila) begodu sikhiqiza iintanga.
Sele kunemihlobo yawo engadlula ku-30 kodwana avela e-Ethopia arhatjhekela e- Africa yoke kanye nemfundeni ezitjhisako zephasi. Amabele atjalwako eSewula Africa atjalwa eendaweni ezomileko emfundeni ezisepumalanga eSewula Africa begodu atjalwa hlangana kwaka-October ukuya phakath kwakaNobayeni. Isifunda sange-free State sikhiqiza i-50% yamabele eSewula Africa. Umkhiqizo okhiqizwako wentanga zestjalwesi uyi-2 ton qobe /hectare.

Ukusetjenziswa Kwamabele

Amabele asetjenziselwa ukudliwa babantu (iflowura, ibhiya kanye nama-cereal) begodu adliwa nezinlwane njenge-silage nanyana ihoyi. Amabele asetjenziselwa nokwenza amabhaskedi, amabratjhi kanye nama-wallboard.
Istatjhi esisemabeleni sihlangana kwe-7 - 10% phezulu kunaleso esisesphileni, okwenza bona sibe sihle ekukhiqizeni i-Ethanol esetjenziselwa ukwenza ipetroli.

Ukudla Amabele

Iintanga zamabele ziyasilwa kwenziwe iflowura begodu kwenziwa nangawo umdoko (ofana no- ‘Maltabella’) uburotho, amakuke, ikusikusi kanye nenselo zamabele. Ukudla amabele kuqiniseka bona uthola zoke izakhimzimba; wabibhe emanzini ubusuku boke uwabilise njengereyisi. Amabele ngomunye umthombo wokudla okhamba phambili, azale amaprotheyini, amthombo we-phosphorus, magnesium, khopha, calcium, zinc kanye ne-potassium begodu inama-antioxidant amanengi ukudlula akuma-strawberry kanye namapremu.

Amabele Njengokudla Kwenlwane

Amabele akukudla okuqakathekileko kwenlwane kwehlobo - kwe-silage nanyana ihoyi nakatjwalwe endaweni ethelelelwako lokha kuyindawo eyomileko. Iziqu zawo ezisalako ziyavunwa zidliwe zinkomo begodu zihlala zihlaza isikhathi eside.
Amabele nakaphiwa iinlwane asetjenziswa njengomthombo wamandla zinkukhu, iimfarigi kanye nenkomo-izimvu nezinye iinwana. Intangezi kufanele zisilwe nanya zistinyiwe ngaphambi kokobana ziphiwe iinlwane –ukuqiniseka bona zirhona ukuwagwinya lula iinlwane. Amabele kutlhogeka bona asilwe, astinyiwe ngaphambi kokuwasebenzisa. Isivuno esinengi sensalela zamabele sitholwa nasele akhulile lokha iziqu zawo zinobude obuyi-80 ukuya ku-120 cm. Ubudobo bufanela ihoyi,-silage Kanye nesphila esihlaza esidliwa zinkomo nasele sinobude obuyi-30 cm.
Amabele avunwa lokha iziqu zawo zihlangana kwe-80 ukuya ku-120 cm ngobude. Ubudobu bufaneleke kuhoyi,-silage kanye nentjalo ezihlaza begodu kuhle nakuvunwa lokha zinobude obuyi-30 cm.

Translated by Busisiwe Skhosana