Cape Mountain Zebra
Lidvuba le Cape Mountain

© Nigel J Dennis

Ligama

Lidvuba le Cape Mountain (Equus zebra zebra)

Kutiveta kwalo

Lelidvuba lase Cape Mountain ngulona lilincane kulomndeni wema Dvuba, liphindze libe nemass lengemakhulu lamabili nemashumi lamatsatfu kuya kumakhulu lamabili nemashumi lasitfupha sema kg phindze emahlombe inebudze inakunye nelishumi nesitfupha se m kuya kukunye nemashumi lamabili nesiphohlongo sema m. Njengobe lemigca lesemtimbeni imikhulu kanaleyo yemaDvuba ase Burchell. Lamalayini labheka entasi lasemilenteni ashona entasi etinyaweni. Imilente yangemuva ivalwe yimigca lebanti lemnyama, leyenta umhlobiso lomncane, imibala lemnyama levela kulendzawo lesentasi. Lendzawo lengaphansi ishoda imigca noma emalayini. Tinetindlebe letindze (lemakhulu lamabili nemashumi lamabili ngema mm) nesikhumba lesilula.

Kwentiwa

Tihlangana ngemihlambi yato lefaka yinye kuya kulasihlanu emaDvuba lamasikati kanye nebantfwana bema dvuba, onkhe abangaphansi kwemholi welidvuba lelidvuna. Ema Dvuba lamadvuna ahlanganyela ngebucembu awo.

Lapho atfolakala khona

Ikakhulu atfolakala etintsabeni letisetindzaweni tase Eastern kanye ne Western Cape. Ngenzaba yekuphoceleleka ngekutingelwa leti tilwane betingatfolwa emkhatsini weminyaka ya 1930. Tasitakala ngemunyaka wa 1937 ngekusitwa yi Mountain Zebra National Park, lesesigodzini se Cradock eEastern Cape Province. Lamuhla tintsatfu kuphela tindzawo letisaphila, tifaka eKamanassie mountain, Gamka mountains kanye neMountain Zebra National Park.

Lensha inombolo yato letfolakala eDe Hoop Nature Reserve lenaletimubalwa letisukela eMountain Zebra National Park, le Kamanassie mountains, bese nyalo kuba yinombolo yase Kouga nase Outeniqua mountains. Letinye tindzawo tikhule e Eastern Cape kanye nase Small Karoo kuma game reserves lamancane, ngekususwa eMountain Zebra National Park.

Lucwalingo lolutsetfwe

Itsi ingabekwa noma ibitwe epalamende yala Ningizimu Afrika njenge ‘Mbongolo emajezini ebhola’ lelidvuba lase Cape Mountain labanenhlanhla yekutfola lukhetfo ngekutsi litobasivikelo. Letinombolo tehla tabangaphansi kwemashumi lasihlanu bese nangekukhulumisana nahulumende wase Ningizimu Afrika ngemnyaka wa 1930 ngiko lokwenta kutsi kuphumelele lokuvikeleka kwawo.

Zebra

Timbili tilwane temadvuba la Ningizimu Afrika, kune Lidvuba le Plains noma iBurchell kanye ne Lidvuba Lentsaba. Njengoba asho lamagama lamad...more