Tsessebe
Ihlangu

© Nigel Dennis

Igama

Ihlangu, tsessebe

Ukuvela Nokwakheka Kwayo

Iinkunzi zakhona zinesilinganiso sobudisi obumakhilogremu alikhulu namasumi amane (140 kg) kanye nokuphakama okuyimitha yinye nambili (1.2 m), ezisikazi zincani kunesiduna ngombana zona zinesilinganiso sobudisi obumakhilogremu alikhulu namasumi amabili (120 kg).
Zombili eduna nesikazi zimila iimpondo, kodwana zaleyo eduna zikhudlwana begodu ziqinaqinile. Nawuyiqale ukusuka ngemva iimpondo zayo zibonakala zakheke kwanga siquntu senyezi. Inobuso obunzima kanye namabala a-purple emahlombe, kuthi encenyeni ephezulu yomzimba ibenombala ozotho okubomvu.

Ukudla/Idayethi

Kuziinlwani eziphila ngokudla utjani, begodu zidla imihlobo eminengi yotjani. Zikhetha amakari atholakala eziqwini zawo. Zizwana notjani obusesehlaza, begodu zithanda neendawo ezitjhiswe mlilo.

Ukuzala Nokukhulisanokukhulisa

Zimhlobo wesilwani esizala ngesikhathi esisodwa sonyaka, kanti-ke eSewula Afrika zizala ikonyana linye phakathi kwenyanga kaKhukhulamungu kanye noSewula, ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esiziinyanga ezilikhomba.
Ukujarhana kwenzeka phakathi kwenyanga kaMhlolanja ukuya kuNtaka. Isikhathi sokujarhana sikhonjiswa ziinkunzi ngokubumba umnyanya wokujarha.

Ukuziphatha

Umhlobo lo wehlangu kuziinyamazana ezizwana nokuphilisana tle begodu umhlambazo wakhiwa ngezikhulisako, kuthi umhlambi munye wakhiwe malunga alisumi kanye namakonyanazo. Umhlambi weempohlo uvamise ukuba malunga aqinileko abalelwa emasumini amathathu.
Lokhu kuvamise ukubonakala eduze namanzi Kanye nalapho ekubukelekako. Umhlambi wezikhulisako uvamise ukwakhiwa ngezisikazi begodu azikavami ukuba nemikhawulo weemfunda. Eendaweni lapho iinyamazanezi zitholakala ngobunengi khona, iinkunzi zakha indlela eyikambiso yokwakha isifunda ebizwa i-lek okuyindlela yokwabelana okwenzeka eenkunzini.
Amakonyana asakhulako esele anomnyaka munye wobudala aduna akha umhlambawo ophethe lezo ezikhitjhwe emhlambini.

Lapho Zitholakala Khona

Zingezomndeno owodwa nenyamazana eyaziwa ngekokoni (Wildebeest) kanye ne-Hartebeest, zoke njalo zaziwa ngesakhiwo esingakajayeleki samahlombe aphakamileko ukudlula ilingemuva lazo. Mhlobo munye wale owaziwa khulu nojayelekileko otholakala kuama-Subregion.
ESewula Afrika inyamazana le ivaleleke emahlathini we-savannah asetlhagwini. Ezinye zivaleleke esiciwini se-Kruger National Park kanye neenciwini zeenyamazana zeemfunda. Zibuye zathulwa kamanye amaplasi wangeqadi.

Iimbalobalo Ngepilwazo Ezirhunyeziweko

Igama lesi-Latin: Damaliscus Lunatus
Isilinganiso sobudisi (esikazi): 126 kg
Isilinganiso sobudisi (eduna): 140 kg
Isilinganiso sobude (esikazi): 170 cm
Isilinganiso sobude (eduna): 170 cm
Isikhathi sekambiso yokumitha: 10 months
Isibalo/ inani lamakonyana: 1 calf
Ukulungela ukujarha/ ukujarhwa: 26 - 40 months
Isilinganiso sobudisi ekuzalweni: 11 kg
Umhlobo/ irhemo: Artiodactyla
Umndenazo: Bovidae
Ibelo eziligijimako: 60 km/h
Iimpondo: 35 cm (record - 47 cm)
Ukuzala nokukhulisa: Zizala ikonyana linye ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esiziinyanga ezibalelwa kezibunane, phakathi kwenyanga kaKhukhulamungu ukuya kuSinyikhaba.

Ihlathululo Ngemitlhalazo

Nazikhambakhamba eemfundenazo, iinkunzi zeemfundi zikhamba khulu bezikhiphe uthuvi eendweni lapho isifunda sivamise ukuthoma khona. Zombili eziduna nezisikazi zitshwaya isifunda sazo ngedlala, kodwana eziduna ngizo ezenza umsebenzi lo kanengi.
Zivamise ukuhlikihla ubuso bazo ehlabathini, khulukhulu eenthubini zomuhlwa kanye nequbini lehlabathi, lokhu ikwenza ngokuguqa phasi. Zombili eduna nesikazi zihlaba phasi nofama umbundu wehlabathi ngeempondo, ngemva kokuna kwezulu.
Isilwanesi sinedlala lemitlhala ephakathi kweenyawo zaphambili, begodu neenkunzi eziphethe isifunda zirhubha ngeenqatha phasi njengencenye yokutshwaya isifunda sazo.