Bushbuck
Ibhalabhala yommango

© Roger de la Harpe

Ibizo

Ibhalabhala yommango nanyana Imbabala [Tragelaphus sylvaticus]

Ukwakheka Kwayo

Iimpondo zayo ezibukhali zenza bona ibhalabhala yommango ibe yingozi tle lokha nayilimeleko. Ibhalabhala yommango le ihlobene khulu ne-Kudu kanye ne-Nyala. Eziduna zazo zihle khulu nawuziqalako, zinoboya obutshetlha nobuzotho, zinamacaphazi amhlophe ngemaqadi begodu namakowusu amhlophe. Ngobude zimamilimitha ama-700 mm emahlombe, bese zibe nobudisi obungafika kumakhilogremu ama-54 kg. Ezisikazi zincazana bese kuthi lezo ezidala zazo zibe nombala okhanyako kunalezo eziduna, zibe namacaphazi amhlophe nemitletlana ebonakala khulu.
Eziduna nezisikazi zinamapetjhi amahlophe nanyana amacaphazi wejamo leembalo eengcenyeni ezinengi emzimbeni nazikhambako, eendlebeni, esilevini, emsileni, emilenzeni nentanyeni, begodu ibe nebhande elimhlophe lapha intamo ithoma khona. Kweziduna iimeregwezi zibonakala khulu lokha nazikhambako zijikisa imizimbazo begodu nalokha nazizombanako, zikhamba zithukiwe, zigadanga ngamandla. Ukukhamba ngalindlela esikhathini esinengi kwenza bona kungabi nesidingo sokulwa begodu ngemaqadi kwazo kuba khona lezo ezidala ezinande zihlola.

Ukudla ezikudlako

Ibhalabhala yommango iyathanda ukukhamba iqalaza, kodwana kwesinye isikhathi iyabudla utjani. Iyakukhetha ukudla kwayo, kodwana lokha nasele kubudisi iyakghona ukutjhuguluka emikghweni yayo yokudla ukuze iphile.

Ukukhulisa

Ngesikhathi sokumitha esithatha iinyanga ezisi-6 ukuya kwezili-7 ezinye ezisikazi ziyakghona ukuzala kabili ngomnyaka. Isikhathi esinengi sokuzala kuvamise ukuba kulokha izulu nalinako eendaweni ezomileko, kodwana eendaweni ezithandwa lizulu khona asikho isikhathi lapha uthola zizala khona khulu. Ngemva kokuzala, umma uhlwengisa ikonyana eliqeda ukubelethwa bese ngemva kwalapho udla ingubo ephuma esibelethweni.
Ikonyana alikhambi nonina isikhathi eside emini bekufike lapha liba khona neenyanga ezingaba zi-4 yeke, kufanele atjhiye ikonyana lifihleke kuhle. Lokha nakayolikweriyela ayolimunyisa, vane adle nobulongwe balo ukususa nanyana ngiliphi iphunga elingasalela elingadosa iinyamazana ezizidlanyama. Ezisikazi zikhula ngokuphelelko bezilungele ukulalana lokha nazineenyanga ezili-14. Nalokha eziduna zona zikhula ngokupheleleko bese zilungela ukuya emsemeni lokha nazineenyanga ezili-11 kodwana ngokuvamileko azihlangani nezisikazi bekufike isikhathi sokuhlalisana lokha nazineminyaka emithathu yobudala.

Ukuziphatha kwazo

Esikhathini esinengi ziba maJadu ngesikhathi sekuseni nakwenye ingcenye yebusuku. Iimbhalabhala zommango zizkhambela kwaphela ebusuku eendaweni lezo ezingathikamezwa khulu kizo emini. Lokha nazizwa umkhosi enye nenye iyazibonela bona itjhingaphi. kwesinye isikhathi zingena ngaphasi kwehlabathi zilale zibhaqe khona zingabonakali, nanyana zingeqa zibaleke, zibange itjhada leendonki nazililako. Lokha nazithukiweko emmangweni, kwesinye isikhathi ziyajama zirareke nanyana zikhamba kabuthaka zitjhinge lapha zingayokubhaqa khona. Zona zimhlobo ozikhambela ebusuku, kodwana vane zibe maJadu nemini.Zihlala imini yoke zijamile zizidlela.

Nasele kurhwalala ibhalabhala yommango iyakhamba itjhinge endaweni ehlala kiyo ebusuku iyokudla lapha ilala khona nakusako. Ibhalabhala le ngiyo kwaphela emhlobo wenyamazana ye-Afrika enganandawo ehlala kiyo begodu ethanda ukuzihlalela iyodwa ngaphandle kokuthola eziduna nanyana ezisikazi zivikela ingcenye yendawo ezihlala kizo. nalokha iimbhalabhala nazineendawo ezincani ezihlala kizo ezilakanyene nalezo zeembhalabhala ezinye, zimhlobo weenlwana ozikhambela wodwa uthole bona nalezo ezisikazi zinyula ukuzihlalela nabantwana bazo ama-iri ambalwa kwaphela. Eziduna esele zikhulile esikhathini esinengi vane ziphume elawulweni zibalekele ukuhlangana nezinye.

Indawo ezihlala kiyo

Iimbhalabhala zinyula ukuhlala emahlathini aminyeneko ngaphasi kweentaba nanyana magega nalapha kunemilambo khona. Iinyamazanezi ziyatholakala godu neduze kwamadamu wamanzi.

Lapha zitholakala khona

Ibhalabhala yommango eneenhloni begodu ehlala ithulile le ikhona eendaweni ze-sub-Saharan e-Afrika. Nge-East Afrika itholakala eendaweni ezihlukahlukeneko, nalokha kuba ziindawo ezimimango evulekileko. Iimbhalabhala zommango zinemehluko eminengi zona ngokwazo nangokweemfunda nakuqalwa imibala namaphetheni weenkhumba. Ngokuvamileko, iimbhalabhala ezihlala emahlathini anzima zinesikhumba esinzima. Zizakuhlala kwenye nenye indawo ukusukela emanzini welwandle ukutjhinga eenqongolweni zeentaba, ukusukela emahlathini ukuyokufika eendaweni ezisarhalawumba.

Iindlanyama

Iimbhalabhala ziba sengozini yokudliwa khulu ziziNgwe, maBhubesi, ziimPisi neziNgwe-siduli lokha nazibalekako, kodwana lokha nazifikelweko ezisikazi kuba ngizo ezilwa ngamandla bese nazisahlelwako zingaba zizitha eziyingozi tle. Nalokha kwesinye isikhathi iimfene zidla abantwana bazo, iimbhalabhala zisaragela phambili nokuhlala nazo, zidobhe iinthelo eziwe emthini nokunye ukudla okuwiswa ziimfene.

Iimbalobalo eziqakathekileko

Ibizo les-iLatin: Tragelaphus Scriptus
Ubudisi (Ezisikazi): 30 - 36 kg
Ubudisi (Eziduna): 40 - 77 kg
Isikhathi sokumitha: iinyanga ezisi-6
Inani labentwana: imvu eyo-1
Ukulungela ukuya emsemeni: iinyanga ezili-11 ukuya kwezili- 14
Ubudisi nazizalwako: 4 kg
Ukulandelana: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Iimpondo: 40 cm
Ukukhulisa: Ikonyana elikhamba ngalinye lizalwa nanyana kunini ngesikhathi sokumitha esithatha pheze iinyanga ezisi-6.
Ihlathululo yesiporo: Bubude bama-4 - 5 cm. Ziyazithanda begodu zincazana kune-Impala.