Umkhuhlane Wemfiva yeziNgulube

© National Pork Board, USA
Izifo zezinkhukhu zase-Classical kanye nama-Afrika ziyizifo zezingulube ezesabekayo emhlabeni wonke. Ngokombiko kaDkt Mary-Louise Penrith, Umlando we 'ingulube yengulube' eNingizimu Afrika, lezi zifo zibangelwa amagciwane amabili ahlukene aveza izimpawu ezifanayo ukwenza kube nzima ukuhlukanisa phakathi kwabo. Zombili zithathelwana kakhulu futhi zibulalayo, zibangela ukufa okubangelwa amaphesenti ayikhulu. Ama-pigs aphethwe ukusinda lesi sifo ahlala esenelele.

Izimpawu

Izimpawu azisho ngqo futhi zingadideka kalula nezinye izifo, ngakho-ke ukuqhuma kufanele kuqinisekiswe ngokusebenzisa izivivinyo ze-laboratory. Lesi sifo sibangela ukushisa okukhulu nokufa okusheshayo. Abalimi ngomthetho kudingeka babike noma yikuphi ukusola kokuqhamuka kwesibhedlela sendawo wezilwane noma isazi sezempilo sezilwane, ngubani ozophenya ukugqashuka nokuqoqa amasampula ekuhlaziyweni kwelabhoratri.
Izimpawu ukuthi ingulube ingatheleleka ngokuvamile zakha izinsuku ezinhlanu kuya kwengu-9 emva kokuvezwa nesifo. Izimpawu ezivelele kakhulu, ngokusho kwePigs Manufacturing Organisations Organic Organisations for Income manual yilezi:
Umkhuhlane ophezulu ongathuthuka izinsuku ezimbalwa ngaphambi kwanoma yiziphi ezinye izimpawu.
Izingulube eziningi zifa zonyaka wonke.
Amagogo afe ngokushesha, phakathi kwezinsuku eziyishumi emva kokugula.
Ama-pig akafuni ukudla.
I-Lethargy, enezingulube zilele phansi ngaso sonke isikhathi.
Izindlebe, imilenze nengxenye engezansi yesisu iyaqhuma, ibomvu ibe yombala.
Ukukhishwa emehlweni noma ekhaleni, ukuhlanza, isifo sohudo noma ukuqotshwa.
Ukuphefumula okusheshayo kanye nobunzima ekuphefumuleni.
Ukuntuleka kwemilenze yangemuva, kunzima ukuhamba.
Ubuhlungu esiswini.
Izihlwanyela ezikhulelwe zivame ukuhlupha noma yisiphi isigaba sokukhulelwa.

Izingulube zithola kanjani Ukutheleleka?

Izingulube zinesifo uma zihlangana namathe, umchamo, izinyosi noma igazi lezingulube ezinegciwane; noma lapho bexhumana nabantu, amathuluzi, izimoto noma izingubo okungenzeka zonakaliswe nesifo.
I-African Swine Fever nayo ingase ikhishwe lapho izingulube zilunywa ngamakhansela atholakale anegciwane.

Ukwelapha

Akukho ukwelashwa. Imishanguzo yokulwa nomkhuhlane we-Swine Fever ayitholakali eNingizimu Afrika futhi ayikho i-African fever fever. Uma kuvele ukuqubuka, zonke izingulube ezinegciwane ezinempilo ngaphakathi emhlambini zibhujiswa enkambisweni ebizwa ngokuthi "ukugxila".
Abalimi akufanele bazame "ukuzulazula" ngokwabo, njengoba kudinga ukulahlwa okufanele kwazo zonke izingulube ezakhiweni ezinegciwane kanye nokuhlanza ngokuphelele kanye nokucwiliswa kwezindawo ezithintekile. Igciwane lingasinda esakhiweni izinyanga eziningana uma kungabhubhi kahle.
Amapulazi nezindawo ezithintekayo zihlukaniswe ukuvimbela ukusakazeka kwesifo kwabanye abalimi bezingulube. Ngaphansi kwezimo zingase zibe nezingulube noma imikhiqizo yabo ithengiswe noma ivunyelwe ukushiya impahla esuka emapulazini ahlukanisiwe noma kunoma iyiphi imfuyo noma indawo lapho kube khona ukuphazamiseka okusolakala khona.

Ukuvimbela

Izinyathelo eziqinile zokungcola ziyadingeka ukuvimbela izinkomo ukuba zingathintani nokungcola okunokwenzeka, njengabantu, amathuluzi, izimoto, ukudla, izingubo, amathuluzi kanye nezingulube ezigulayo. Amakhemikhali nezitshalo kufanele aphekwe okungenani ihora ukuze aqinisekise ukuthi ayinalo la ma-virus, ngisho nemfucumfucu ekhishi equkethe imifino ngoba kungenzeka ukuthi ihlangene nengulube eluhlaza.
ENingizimu Afrika, kunezindawo ezilawulwe yi-African Swine Fever control eLimpopo, eMpumalanga, eNyakatho Ntshona naseKwaZulu-Natali, lapho lesi sifo sitholakala ezingulube zasendle ngaso sonke isikhathi. Lezi zindawo zihambisana nemingcele yokunyakaza ukuvimbela lesi sifo ukuba sisakaze ezindaweni ezingathintekile ezweni.
Ngisho noma lezi amagciwane zingathinti abantu, ingulube engenwe yigciwane akufanele idliwe. I-fever ephakeme negazi elihambisana ne-virus lizokwenza inyama ibe mnandi futhi ingafanele ukusetshenziswa komuntu.

Translated by Nsika Khoza