Umkhuhlane

© National Pork Board, USA
Tinhlobo temikhuhlane letisabwako emhlabeni wonkhe nguleti, iClassical swine kanye ne African swine. Dokotela Mary-Louise Penrith encwadzini yakhe History of swine fever in Southern Africa watsi, tifo tibangelwa ngemagciwane lahlukene lamabili, timphawu tawo tiyafana loku kwenta kube matima kuwuhlukanisa. Womubili lomkhuhlane uyatselelana futsi uyingoti. Tingulube letingabulawi ngulomkhuhlane tihlala tiyingoti kuletinye tingulube.

Timphawu

Timphawu atifani, loku kungabangela kutsi utiphambanise naletinye tifo, kutsi lomkhuhlane ukhona kungahlolwa ngalokucinisekile ngekuhlolwa bodokotela. Lesi sifo sibangela umkhuhlane nekufa lokusheshako. Balimi ngekwemtsetfo kufanele babike timphawu kubodokotela betilwane, labatophenya kutsi lesifo sikhona noma asikho.
Timphawu kutsi lesifo sikhona ticala kubonakala emuva kwemalanga langu 9. Timphawu letibonakala kakhulu, ngekusho kwe South African Pork Producers Organisation’s Pigs for Profit, nguleti:

Umkhuhlane lotocala kucala kunaletinye timphawu.
Kufa kwetingulube letinyenti.
Tingulube tisheshe tife, emuva kwelilanga noma emalanga langu10 emuva kwekugula
Tingulube atifuni kudla
Tingulube tihlala tilele phansi
Tindlebe, tinyawo kanye naletinye tindzawo letingephansi kwesisu tishintja umbala.
Kuphuma kwetintfo emehlweni noma emakhaleni, kuhlanta noma kuhambiswa sisu.
Kuphefumulela etulu nekuphefumulela etulu
Kungabi nemandla etinyaweni futsi kungakhoni kuhamba kahle.

Tingenwa njani Kugula Tingulube

Tingulube tingenwa kugula natihlangana nematse, umchamo, emakaka noma ingati yetingulube letiphatsekile; noma natihlangana nebantfu, tintfo tekusebenta, timoto noma timphahla letingabe tinekugula.
iAfrican swine ingangena uma tingulube tilunywa tingulube letiphatsekile.

Kutilapha

Kute indlela yekutilapha. Imijovo yekulapha iClassical swine isengekho kwanyalo eSouth Africa phindze ayikho naku Afrian swine. Kwaze kwaba nesiciniseko kutsi vele lona mkhuhlane ukhona, tonkhe tingulube tiyabulawa, letiphilile naleto letiphatsekile.
Balimi akufanele bakutame loku bodvwa, ngoba kudzinga kubulawa kahle kwato tonkhe tingulube endzaweni letsikametekile futsi kugezwe kahle lendzawo lebe ihlala letingulube letigulako. Leligciwane lingahlala sikhatsi lesidze uma lendzawo ingahlobanga kahle.
Emaplazi netindzawo letitsintsekako tiyavalwa kwentelwe kutsi lesifo singandluleli kulamanye emaplazi. Akuvumeleki kutsi tingulube tiphume kuleli plazi kutsi titsengiswe noma tiphumele lesinye sizatfu.

Kuvikela

Tinyenti tintfo lokufanele tentiwe kuvikela tingulube kutsi tingahlangani netintfo letitofaka kugula, njengebantfu, tintfo tekusebenta, timoto, kudla, timphahla kanye netingulube letigulako. Kudla lokuyingoti kufanelwe kuphekwe kungakadliwa tingulube. Loku kufaka ekhatsi titselo ngoba kungenteka kutsi titsintsene nenyama lelihlata.
eSouth Africa, tichzwa njenge African swine fever indzawo lese Limpopo, Mpumalanga, North West kanye nase KwaZulu Natal, lapho khona lesifo singena kutingulube tesiganga sonkhe sikhatsi. Lena tandzwo igadziwe kutsi tingahambi noma ngukuphi, kuvikela kutsi lesifo singandluleli kuletinye tindzwo.
Noma leli ligciwane lingabagulisi bantfu, ingulube lephatsekile kufanele ingadliwa. Lomkhuhlane nalokuphuma kwengati kutowenta lenyama ingabi munandzi kutsi ingadliwa bantfu.

Translated by Thandokuhle Motha