Wild Dog
Inja Yesiganga

© Shem Compion

Ligama

Inja Yesiganga, Wild Dog [Lycaon pictus]

Setfulo

Tinja tesiganga (Lycaon Pictus) tivela ngetinombolo letincane ngenca yetindzawo letinkhulu tekuhlala. Lenja Yesiganga nguyinye yetilwane la Afrika lesengotini. Tindlela letehlukene tiyangena kulesimo salesilwane. Lokungukona kungeta ngekungakhulu kwalenombolo kubulawa bantfu, kuze kubengunyalo etindzaweni letigciniwe.
Letinye tindlela ngemagciwane lafana nemarabi kanye nemkhuhlane wato lapho letinja tesiganga tibonana netinja letifuywako noma tilwane letifuywako. Kuhlanganga kwato todvwa kungenteka ngenca yemphilo yeNjan Yesiganga lese Kruger National Park yemphilo yayo ngeminyaka lesitfupha.

Kutiveta Kwayo

Lesisilwane lesidla inyama yincenye yemndeni yetinja, futsi ikala emakhulu lasikhombisa nemashumi lasihlanu ema mm emahlombe. Letindvuna tinkhudlwana kunaletinsikati phindze ikala emashumi lamabili kuya kumashumi lamatsatfu ema kg njengoba iyindzala nje.
Inesikhumba lesimtfubi, lokumhlophe kanye nalokumnyama. Ngayinye inendlela yayo lehlukile yalesikhumba, lokwenta kutsi kukhonakale kutsi ubone ngayinye yato eliningini ngekungangabati.

Kudla

Tinja tesiganga titingela tilwane letincane kuya kuletisemkhatsini ngelinani lemtimba, lekusho kutsi Impala nguyona nyamatana letsandvwako. Emphumalanga ye Afrika tabhalwa kutsi titingela tilwane letinkhulu letifaka Tingongoni kanye nema Dvuba. Tinja tesiganga titingela titinengi noma umhlambi, kantsi futsi tiyahlangana ngayinye tibe munye bese ticosha tinyamatane tiphindze tiyitfwale tihambe nayo endzaweni yato lapho tiphumulela khona. itsi ingamiswa, bese lenyamatane ibulawa ngito tonkhe letinja ngekutsi tiyidzabule emkhatsini.
Tinja tesiganga tiyatidla tilwane letifuyiwe emapulazini etindzaweni letinye, kodvwa loku akwenteki esikhatsini lesiningi. Ekhatsi nasemaceleni kwe Masai Mara National Reserve, eKenya, tinja tesiganga atinendzaba netilwane tekufuywa, bese ngalenye indlela eZimbabwe tagijima emkhatsini wematfole ticosha liKudu lebelisemadlelweni abomakhelwane.

Kwakhiwa

Tinja tesiganga tinesikhatsi sekuhlanganiswa. La Ningizimu Afrika imidlwane italwa emkhatsini webusika emva kwekumitfwa emalanga lamashumi lasikhombisa. Ytiwa ngekutsi yimidlwane lengehlukani, letindvuna letinemandla kanjalo naletinsikati ngitokuphela tinja letiphuma esicumbini se tinja tesiganga.
Njengaletincane letinkhulu letiphuma tibelishumi nakubili noma ngetulu imidlwane letalwako, lensikati ayikhoni kumunyisa letincane sikhatsi lesidze. Kusuka ekukhuleni emaviki lamatsatfu, lubusi lungetelwa ngenyama leletfwa kulemidlwane ngulenye incenye yemndeni. Lencane igadvwa isemigodzini.

Kutiphatsa Kwato

Emacembu ayashiyana ngelinani, ahambela kusuka kulinye licembu lelinalabancane balo, kuya kulamanengi lamashumi lasihlanu. Tinja tesiganga tilwane letikhululekile, tichitsa sikhatsi sato sonkhe tihlangene todvwa. Ngusinye setilwane lesisebenta ngendlela kunaletinye tilwane, siphindze sihlasele noma ngulesingakanani silwane lesilimele, kusukela kunyamatane lenkhulu lenetimphondvo kuya esilwaneni lesifana nalogwaja lesinetindlebe letinkhulu lesigijima ngelitubane lelikhulu.
Tindlela tayo letihlelekile tekutingela tiyenta kutsi ilalise phansi ngekushesha leso silwane lesitingele, ngalesinye sikhatsi ngemzuzwana lomncane. Leso silwane sidliwa ngendlela, ngalesinye sikhatsi idliwa isaphila, futsi ingadliwa iphele ngemizuzu lemincane.

Indzawo

Tinja tesiganga tingatfolwa etindzaweni temahlatsi lamnyama nasetindzaweni letivulekile.

Lapho titfolwa khona

Lendlela yato yekuhlala endzaweni tiphindze tisuke kwenta kucabangeka kwekusakataka kwato kubelukhuni. Kuze kubengunyalo, linani letinja tesiganga lifaka kakhulu isub-saharan lese Afrika, ngaphandle kwetindzawo letinetimvula kanye nemahlandze.
Nyalo, nomakunjalo, tisusiwe etindzaweni tato letinengi, atisekho emaveni lamanengi lase Nshonalanga kanye naseNkhabave ye Afrika, bese eMphumalanga kanye nase Ningizimu tikaliwe etindzaweni letimbalwa lapho khona inombolo yebantfu yehlile. Titfolwa eKruger National Park lese Ningizimu Afrika, lesendzaweni lese Phalaborwa Egedeni, eTshokwane kanye nase Skukuza nase ningizimu ye Afsaal; nase mapulazini lahlukile noma langatfolakali kahle.