White-faced Duck
Lidada Lebuso Lobumhlophe

© Shem Compion
White-faced Duck.

Kutiveta kwalo

Lamadvuna lamadzala anenhloko le ihhavu yayo ngaphambili kanye nakuchochocho amhlophe bese lekusele enhloko kanye nasentsanyeni ngemabala lamnyama lanalokumhlophe ngakulenye indzawo lengaseceleni kwentsamo ngentasana kwentsamo kanye nasephikweni lelingasemahlombe linsundvu lotopele; ngasemuva kwenhloko timnyama bese tibamhlophe etindzaweni letingaphansi kwayo, eceleni lelingentasi letimphiko, limuva leliphasi kanye nesisila kumnyama. Lingemuva kanye nemahlombe kunsundvu ekugcineni nelibala leliligolide losamtfubi, emehlo ayo ansundvu, umlomo umyama, tinyawo, tintwane kanye nebulembu kuluhlata losasibhakabhaka lonemabala lamnyama. Lensikati iyana kodvwa lingephambili lenhloko kanye nentsamo lenemacashata lasambala lorusile noma nsundvu. Noma inentsamo lendze kanye nemilente lemidze yemadada aletinye tihlahla, ayicitsi sikhatsi lesiningi iphumulile etihlahleni kepha icolela tindzawo letinemhlabatsi. Itiphatsisa kwema goose noma ema swan kunelidada lelijwayelwe.

Kudla kwawo

Tidla timphandze letingaphansi kwemanti kanye netinhlanyelo tetihlahla letisemantini, kanye neminenkhe, tilwane letincane letihlala emantini kanye netilwane letite imigogodla njengetilwanyana letihlala emantini, tivamise kutfola kudla kwato ngekudayiva.

Kwakhiwa/kwentiwa

Tilulu takhiwa ngemacembe emhlabatsini kanye nasemigodzini yetihlahla. Kutihlobisa kwato ngemilomo yato kwenta inzima lemcoka ekwakheni kuvana kwawo ngamabili phindze kwacha nekuvana. Sicumbi semacandza sifaka lasitfupha kuya kulalishumi nakubili, bese baphathini bobabili bafukamela lamacandza emalanga lamashumi lamabili nesiphohlongo kuya kulamashumi lamatsatfu. Lamadada lamancane avame kufihlwa etitjalweni letisemantini batali bawo.

Kutiphatsa kwawo

Silwane lesikhululeke kakhulu nemihlambi levame kwakha inombolo lelikhulu. Kuhlobisana lokwenteka ndzawotonkhe kuyakhula kakhulu, futsi kumcoka kuletihlala tindzawonye ngoba tiyavana. Kuyaluka kwenteka kancane ebusuku, manje kukhulu kuyaluka ngekundiza. Kukhona indlela lenhle yekusuka kulenye indzawo aye kulenye lokwentiwa nguletinyoni. Tivama kutfolwa tihlanganyele nemadada efulvous lashaya inkwela.
Enta umsindvo letiwujwayele ngemavi lehlukile lasetulu, tinkwela ngetindlela letehlukene letivakala tingasito temadada. Lendvuna nalensikati tikhala ngekuhlukana kancane futsi kungaba yindlela yekuvana. Kuvela kwayo lokutsatsanako kuyenta inyoni leyatiwako etindzawebu letinemanti labutsisiwe. Avama kubangemihlambi yawo. Acitsa sikhatsi sawo lesiningi ahleti emhlabatsini. Kuyaluka kwawo lokujwayelwe kwenteka ebusuku; ngesikhatsi sasemini letinyoni tiphumula eceleni kwemanti, tivama kubayimihlambi lengaba likhulu, tiphindze titihlobise tona naletinye tato. Emadada lashaya tinkwela lahlala etihlahleni kunaletinye tilwane temadada, ticitsa sikhatsi selilanga tiphumule emagaleni. Tiyakwati kubhukusha futsi tiyaphangisa kepha atikwati kudayiva ngaphandle kwekudla.

Indzawo yawo

Atfolwa emadamini, emachibini, emifuleni, emifuleni levulekile noma lebanti, emadamini emasewage kanye nasetindzaweni letivulekile letinemanti. Emanti lamasha lamanengi, tindzawo letivulekile letimanti letifana netichibi, imifudlana,emhlabatsini welichibi. Kakhulu titfolwa ngemitimba lemincane emantini lavulekile.

Lapho atfolwa khona

Atfolwa eZimbabwe, Mozambique, Northern Namibia, Eastern Botswana kanye nasendzaweni lese Eastern ye South Africa.

Ligama lelathini

Dendrocygna viduata