Sicalelo Sekufuya Tingulube

©Glenneis Kriel
The profitability of the farm will depend on various factors, from feeding and management to the cost of land and electricity.
Ngekusebenta ngekufuya tingulube kumele ubenemali leyenele, bafuyi badzinga bagcine imakethe kwentela tingulube tabo baphindze bahlanganise linani lekukhokha ngaphambi baye kubhizinisi.
Kubita kwemali, lendzawo, indlela yekukhokha, kudla, tisebenti, umutsi, kufunwa kwetingulube, lizinga lekukhula, inombolo yetingulube letincane letitalwako kumake munye, inombolo yaletilunyulwako kungulube ngayinye lesindzako kanye nenombolo lenkhulu yaletifako nguyona intfo lengiyo lelimata linani lemkhicito.

Imali Yekucala

©Glenneis Kriel
Farmers could start small with a couple of sows and grow the business gradually as they become more skilled.
Kucala indzawo yetingulube kusuka phansi noma kuyitsenga kulomunye umfuyi kungaba ngumtfwalo wemali lenkhulu. Litiko Lekukhicita Tingulube eNingizimu Afrika ku Tinkhulumo Temali umkhicito wekusebenta ngesandla ulandzele tindlela tekugcina imali phansi. Bafuyi bangacala kancane, ngetingulube letincane letimbadlwana, njenge-mali yaseceleni lengenako, lokuvumela bafuyi kutsi bafundze ibhizinisi ngaphambi kwekutsatsa ingoti yemali lenkhulu.
Esikhundleni sekunakekela kanye nekukhulisa lelipulazi, bafuyi bangaphindze banciphise kubita kwekucala kanye netingoti tekukhicita ngekubuka incenye yekukhicita. Tingamitsa bese tikhulisa letilunyuliwe ngendlela lencono yekukhula noma kutsenga letilunyuliwe emavikini lasitfupha kuya kulalishumi ngebudzala bese ukhulisa loku ngekubulala budzala.

Kubita kweKudla

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Feed represents up to 80% of the cost of production in a piggery.
Ngekusho kwa Danie Vesser we Kukhicita iNcwadzi yeTingulube Tesimanje, kubita kwekudla lokumele 70% kuya ku 80% ngalokuphelele lokubitako ngekukhicita epulazini lesimanje endlini yekutsengisa. Bafuyi banganciphisa kubita kwekudla ngekukhokha kanye nekuhlanganisa kudla kwato noma kubona kudla lokushiphile eceleni kwendzawo lapho kukhicitelwa khona. Njengesibonelo, bangabona ngemkhicito kusuka kukudla lokuphuma esihlahleni seProsopis noma noma emantongomane kuletingulube.
Kuphindze kusite kukhuluma nalopha tilwane kudla noma lotibukile kwentela kusita kukhulisa indlela yekudla lokuhambisana nebukhona betintfo kanye nekubuka kudla lokungahle kubekhona. Tingulube angeke tikhule kahle umangabe tikhona kudla emantongomane lamancane noma tigogo tema Prosopis.

Inombolo Yetilwane Letitsengisiwe

©Glenneis Kriel
The number of piglets born per sow per year will have a huge impact on farm profitability.
Imali leyakhiwe itobonakala kahle ngekushiyana kwekutsengiswa kwenombolo yetilwane, le nakuguculwa itongetelwa yinombolo yetingulube letincane letilunyuliwe kumake munye, inombolo yaletilunyuliwe iphuma kungulube yinye lensikati futsi nenombolo yetilwane letifile ngaphambi kufike sikhatsi sato sekutsengiswa. Inombolo yetingulube letikhokhiwe kanye naletilunyuliwe kungulube yinye lensikati ishiyana ngetingulube letitelwe, noma letingulube tiphiwa kudla kahle kanye nesimo sekukhicitwa.
Ngekusho Kwekukhicita Tingulube Kwesimanje, linani lelicembu ngekutimisela ngekukhicita lingaba tingulube letilishumi nakunye kuya kulishumi nakubili lwetingulube letincane, ngalabakhiciti labakahle kakhulu labakhokha tingulube letincane letingetulu kwemashumi lamabili nesiphohlongo kungulube yinye lensikati ngemnyaka munye eNingizimu Afrika. Kukhetsa tintfo tekuhlangana kahle kungasita ekukhuphukiseni inombolo yetingulube letincane letikhicitiwe kanye naletilunyuliwe kungulube yinye lensikati kanjalo nesisinndvo setingulube letincane ngesikhatsi titalwa.

Translated by Phindile Malotana