Mandela, Lelivi Lelimisa iAfrika

© Eric Miller

Imphilo Lelula

Nelson Mandela wakujikisa lokutsi unguMesiya wase Afrika. ʺAngicabangi kutsi kulungile lokutsi ubuke ngetulu kwamunye umuntfu njengekutsi ngumesiya lotosita lilivekatiʺ , watjela tintsatseli uma aniketwe kumukeleka lokuhle eTunis kumhlangano wemnyaka weNhlangano ye Afrika ngemnyaka wa 1994 – kuvakasha kwakhe kwekucala kulenhlangano njenge Mongameli.

Kepha bantfu labaningi bamubona akulelilambu. Akufani njengebaholi labaningi kulesigaba semhlaba Mengameli Mandela waletsa busanta lobuphansi ebungameleni, lobakheka ngesikali lesikhulu ngethemu yakhe lendze yase jele kanye nekwala kwakhe kuchaza bubi lobubhekene nebantfu labamuphocelela kutsi ahambe ngaphansi kwetintfo letimbi, iminyaka lebeyingenti lutfo.

Akufani njengalabanye baholi bakulamanye emave lebebagcilate emahhovisi abo lamakhulu, batfola tinhlanhla letinkhulu baphindze batichaza ngetimphilo letidulile, uMengameli Mandela waphila imphilo lelula waphindze wenta bungameli bakhe indlela lesuka iletse Lusito.

Wacala Litiko Lekusita Bantfwana ebuNgamelini ngekutsi wanikela ngemholo wakhe lobowuma Randi lalikhulu nemashumi lasihlanu etinkhulungwanye (US $41 000) umnyaka we minyaka lesihlanu waphindze wamema labanye kutsi bangenele ngekubhadala imali yekungena lefanako. Liningi labosomabhizinisi labadvuna benta njalo.

Waphindze wasebentisa sisindvo sebungameli ngekunika kukhutsata ngendlela leyakhokha umphumela we sidlo sasekuseni sebantfwana besikolwa lesiphansi kanye nendlela yekutfola kudla kwamahhala etibhedlela nakumaklinikhi kubesifazane labatetfwele kanye nakubantfwana labancane.

Umhlangano we OAU Lenhlambalatiwe

Kumhlangano we OAU eTunis ngenyanga yeNhlaba emnyakeni wa 1994, intsatseli yachaza uMengameli Mandela njenge ʺ livi lelimisa iAfrikaʺ. Ekubekweni kwelidolobha le Afrika enyakatfo kanye nembusi lolimeloe kanye nemandla nemcimbi we nhlangano ye OAU lehlambalatiwe, ihlanganiswe ngebukhona bebaholi labaningi base Afrika, lesihloko besinemuvo.

Tintsatseli tabuta kutsi ngabe libandla lase Ningizimu Afrika litozama yini kuletsa kule OAU imigomo lemisiwe le iNingizimu Afrika iyitsatsa ngemtsetfo sisekelo yayo lomusha kanye nekugcizelela kusebentisana kuhulumende kanye nenkhululeko yebuhle kanye nekunyakata.

uMengameli Mandela kanye nebaluleki bakhe ngemoya lomuhle bakhweshisa letinkinga eceleni base, ngeliciniso, kulomnyaka lowalandzela, yena na hulumende wase Ningizimu Afrika bachubekisa imigomo lengaphandle ingachazwa njenge ʺndlela yekungangenelani etintfweni letinye tangekhatsi talabanyeʺ kepha bacela kusebentisana emkhatsini wetive.

Noma uMengameli Mandela acela emave kutsi atsatse timiso telikhetfo aphindze atfwale emalungelo ebantfu, watsi ngesikhatsi lesifanako, ufuna kubukisisa kucindzeteleka kwemalungelo ebantfu, kubakhona kwekwetfusa nalokunye, ngemave lasekela iANC ngesikhatsi semzabalazo.

Loku kwachubela tikhatsi tekuhlazeka kuNingizimu Afrika lebeyinebudlelwane ne United States kanye nemave lase Western lokwenta kushwabana kuMengameli Mandela ngebungani bakhe ne Libya, iNorth Afrika pariah yasolwa ngekuphazamisa iPan American Airlines ʺijumbo jetʺ ngetulu kwe Lockerbie lese Scotland ngemnyaka wa 1988, na Cuba Fidel Castro le emaMelika angazange acolele ngekusakata intfo lekhona yebhizinisi yase US ngaphandle kwekuncephetelwa kanye nekufaka tikhali tenukliya esihlengeni. Idili ye oyili ye Ningizimu Afrika kanye ne Iran nayo yenta umsindvo ne United States.

Kukhula/Kuhamba embili kwe Mphatfo eAfrika

Kepha, ngekunganaki lokugudlutana, iUnited States kanye ne Europe babuka ku Mengameli Mandela kanye ne Ningizimu Afrika kutsi babe ngemandla lakhulako eAfrika, legcina kuthula kanye nalekhulisa umnotfo. Kokubili iAmerika kanye ne Europe bafaka tigidzi temadola eAfrika eminyakeni leyendlulile kantsi abakaze batfole imiphumela lemihle. Liningi lalowomcebo lufikele etintfweni tenyama tebaholi bala Afrika abe lamanye emave achubeka ahlupheka.

Nyalo, ngelubandlululo lolusele ngemuva kwayo, iAmerica ne Europe icele iNingizimu Afrika kutsi itsatse indlela yebuholi kulamavekati.

Bangatsandza kubona lenkinga yase Afrika incipha futsi lining lato lichutjelwa kuma Afrika cobolwawo. Kungabangubani loncono, bacabanga, longahlatiya leminye yalemitfwalo ngaphandle kwa Mengameli Mandela kanye ne Ningizimu Afrika? Ngasosona lesosikhatsi, emkhatsini wetive letise Afrika iNingizimu Afrika ivela njengelitsemba lase Afrika. Incumbi yaletive yafakwa ngemandla kutsi abambe kubeketela ngesikhatsi sawo lesatsatfwa ngetinkhulumo telushintjo letacedzelwa eNingizimu Afrika.

uMengameli Mandela wafakwa esigabeni sebuholi kulamavekati wasita kususa imililo eLesotho abe afaka umfutfo eNigeria, Mozambique kanye nalamanye emave. Kepha uMengameli Mandela wabona kucipha lokuhlobile labetawuwela kuko — abe yithokheni yekusita iAfrika tibe tinkinga tikhula ekhaya. Ngekuhlakanipha wakhetsa kucabanga indlela yekucwayisa eAfrika abe anika sikhatsi sakhe lesenele etinkingeni tangekhatsi eveni lakhe.

Translated by Phindile Malotana