Kutfolwa kwa Jakalazi-lodvonselwa Emuva Lomnyama

©Shem Compion
Kunakekela tiwane letiphila ngaletinye, umonakalo lowenta tidzingo tetilwane kutsi titfolakale. Emabala ekulunywa, umonakalo wematsambo, tindlela tekupha kudla, tinyatselo kanye netinwele letincane konkhe kumele kutsatfwe nakutfolakala letilwane letonile/letigangile.

Jakalazi-Lodvonselwa emuva Lomnyama

©Roger de la Harpe
Lojakalazi Lodvonselwa emuva Lomnyama ubukeka njengenja. Inelibala lelimhlophe lelincane ngasemuva, umsila lomnyama kanye netindlebe letinkhulu letibovana letikhombile. Bakhula babengemasentimitha lalikhulu nelishumi nesihlanu ngebudze, ngetilwane letindzala letinesisindvo lesisemkhatsini wema kg lasikhombisa nelishumi.
Tinyatselo tabo tifana naleto tetinja, timise kwendingilizi futsi tikhombisa kubhalwa kwetingalo, ngebudze besinyatselo lebayindze kunekululeka.
Tilwane letiyalukako, kushiyana ngesikhatsi, tingasebenta ngekwato noma tibe yincenye yemndeni. Luphawu lwekucala lolukhomba kutsi tingenile esimeni sekuhlangana liyakhuliswa ishaya umkhulungwane kusuka ngenyanga yeNkhwenkhweti noma inyanga yeNhlaba, tishaya umkhulungwane kancane ngesikhatsi ticala kuhlangana, kwentela kutsi tinganiki indzawo yekuhlala kwato. Tishaya umkhulungwanee nakushona lilanga nangesikhatsi sekuphuma kwelilanga ngoba kusuke sekudvute nekuphumula etindzaweni tato, kepha kushaya umkhulungwane ngesikhatsi sekuphumula kungenteka nomangukuphi etindzaweni letitingelela kito noma ngasemadvute nemakhaya ato.
Ngalesikhatsi sekuhlangana kwato, tingaba nekutsandza indzawo futsi tingacosha imidlwane yangesikhatsi saphambilini natihlanganiswa. Labasikati bangaphatsa imidlwane emalanga lamashumi lasitfupha nakutsatfu, bese titala kusuka ngenyanga yeNgci kuya enyangeni yeNyoni.
Lemidlwane italelwa ebumnyameni, tingaba nekutsandza indzawo, tindzawo letingaphansi. Lemindeni ingahlala nalemidlwane ngesikhatsi semaviki lamatsatfu ekucala noma, ngalesikhatsi lolomdvuna kumele acokelele kudla abese ukuletsa kulelikhaya. Ngalesinye sikkhatsi jakalazi lomncane losuka esikhatsini saphambilini angenta njengemsiti aphindze aletse kujdla.
Lemidlwane iyasuswa ibekwe endzaweni lensha ngesikhatsi inemaviki lamane budzala. Lemidlwane ihlala dvute nelikhaya ize ibemidzala ngalokugcwele kwentela kuyaluka naletindzala ngetikhatsi tenyanga yaBhimbidvwane, nenyanga ye Ndlovana. Imidlwane ya Jakalazi Lomnyama midzala ngalokwenele kutsi ingayaluka ngekwayo ngenyanga yeNdlovu lenkhulu, Mabasa. Ngemuva kwaloku tingahlala dvute nendzawo lesekugcineni, ngekusebentisa imigodzi umangabe kudzinga kutsi tibaleke.

Indlela yeKubulala neKupha Kudla

©Karl Svendsen
Jakalazi Lomnyama uvame kucosha tinyamatane bese uyatiluma letilwane ngaseceleni kwenhloko. Kungabakhona imibhalo yematinyo emkhatsini wetindlebe kanye nasesweni laletilwane, noma lendlebe yalenyamatane ingahle idzabuke. Imibhalo yekulunywa ingavela ngasemuva kwemilente noma ngasemabeleni esilwane lesinsikati.
Tivame kutsatsa sinye silwane natitibulala, tinyamatane letihambela kusuka kutimvu letincane letilula naleto letinkhulu ngisho netinkhomo kanye nemazinyane ato. Jakalazi ingahlasela inkhomo lelele phansi ngasezinyaneni bese icala kudla lelizinyane njengoba kucondzisa noma kumabele enkhomo kanye nangekhatsi kwemilente yangemuva.
Indlela ladla ngayo kucala ngekudla indzawo yangaphambili lapho kuhlanga khona imilente noma esiswini, kushiya sikhumba lesikhokhiwe ngaphansi. Basusa lamatfumbu kanye nesisu kulomtimba bese tidla incenye lelula yangekhatsi fana nenhlitiyo, sibindzi kanye netinso. Indlela yematsambo etimbambo nawo angahlafunwa. Atikavami kususa lomtimba kulendzawo letibulelele kiyo.

Kunakekela

©Shem Compion
Kunakekela kumele kukalelwe ngakukunye lokwenta umonakalo. Ifenisi ya jakalazi, lekungufenisi wetikwele longaba ngu 1,2 m kuya etulu nekuvuleka lokungema milimitha lamashumi lasikhombisa nakune, noma fenisi wagesi, umsindvo, kukhayna kanye neliphunga, tilwane tekugadza, umlusi wetimvu kanye nekufaka tilwane tekufuywa esibayeni ebusuku konkhe kungasita ekuvikeleni kulahlekelwa.
Bafuyi labangatsandza kusebentisa busuku nabatingela noma batingela ngetinja kuvala umonakalo lowenta bojakalazi labamunyama badzinga kufaka imvumo lesuka etikweni lwekonga imvelo yasendzaweni.

Translated by Phindile Malotana