Kuphatamiseka eMphilweni yemaNdebele

© Dr Peter Magubane

Ngesikhatsi sandvulo kumashumi lamabili, sikali-lesikhulu sagucuka kutekulima kulabamhlophe lokwenta bahlali bemaNdebele labasemapulazini kutsi babe ngaphansi kwekucindzeteleka lokukhulako. Kuletinye tindzawo, lomlimi/umfuyi utokwakha bese, akasadzzingi Lusito lwetisebenti, utovele acoshe lemindeni kamalula nje.

Kuletinye tintfo, lomlimi/umfuyi utovele akhulise linani lesikhatsi lapho khona bafana labancane bekumele bacitse sikhatsi sekusebenta kulelipulazi, lokwenta bantfwana lababafana bema Ndzundza kutsi babaleke. Ngalomndeni longasakhoni kugcwalisa tidzingo temisebenti yawo, batali balendvodza kanye nabodzadze wayo batobese bayahanjiswa kulelipulazi, kantsi nalomndeni uphelele kubese kudzinga kutsi batfole indzawo lensha yekuhlala.

Totimbili letintfo tibona tinombolo temaNdzundza — tiphekeletelwa tinhloko tetinkhomo lebatikhulisile — tifuna tindzawo letinsha tekuhlala. Basuka baye emakhayeni lamasha lakhiwe aKwaNdebele noma etindzaleni (eNorthern Sotho) emakhaya ase Lebowa.

Tintfo letiningi tabona kutsi iKwaNdebele njengendzawo ‘yekulahlela; yenta ne ‘Minister lo Sikhulu’ nelisekela lelihlala liseceleni kwakhe njengetilima tahulumende welubandlululo. Kepha bekutoba yintfo lebukekako yesimanga sandvulo kunaleso semaBhunu—Imphi yemaNdebe yemnyaka wa 1883.

Ngesikhatsi setinsuku letimnyama telubandlululo, ekupheleni kwa 1980, lapho kwavela ligagasi lelatiwako lekuvala, lisekelwa ngulobekaphetse inkhosi yemaNdzundza, leliphikisana nalabakhulu bahulumende waKwaNdebele. Loku kwaba sesekelo lesajabulisa lokuphakama lokutsi kwavele kwaba yimphumelelo ngekunconyotwa kwe KwaNdebele ‘inkhululeko’ ngaphansi kwelubandlululo.

LamaNdebele akhombise, aphindze achubeka kukhombisa, kutsi sintfu akusiyo intfo lelukhuni njengalendlela lesibukeka ngayo, nekutsi inchubo yebukhosi ingacelwa kulesento sekumelela umbuso wesive.

Translated by Phindile Malotana