Kunakekelwa kwe Masondvo eTimbuti

© Illustration by Tom Milner Out Here magazine

Timbuti tinendlela yekugucuka lephangisako futsi tisendleleni yekufuna kanye nekudla. Sifo semasondvo kanye nemasondvo langanakekelwa lentiwa ahambe kanye nekufuna kudla kulukhuni futsi kubuhlungu. Emasondvo etimbuti nasekakhulile, kungenta kubola kwelisondvo (kulesitsendze kanye nasebondzeni lelisondvo) nekushisa lisondvo ngentfo lemanti, lekuvela emkhatsini ‘wetintwane’ telisondvo. Emasondvo kumele ajutjwe njalonjalo (kuze kube kane ngemnyaka) kwentela kugcina kumakwato lokujwayelekile – buka emasondvo atotonkhe letincane kwentela kutsi tibe nekuma lokukahle.

Kwelapha Kubhamuka kwe Lisondvo

Kubhamuka kwelisondvo kuvama kuvela etimeni letimanti ngesikhatsi tintfo letincane letiphilako iFusobacterium necrophorum yenta kushisa emkhatsini we ‘tintwane’. Lesikhumba emkhatsini we ‘tintwane’ tingabaluhlata futsi tifutfumale nelibala leliphinki kantsi kubabuhlungu nakutsintfwa. Umakungalashwa, lembuti ingaba nesifo sendalo. Putjutela icoppere sulfate lengu 10% noma izinc sulfate emkhatsini we ‘tintwane’. Kantsi nalokungu 7% we iodine kungasetjentiswa.
Uma timbuti tidla emadlelweni, tilaphe nasekusuke ematfonsi emanti noma utibeke endzaweni leyomile sikhatsi lesimahora lamashumi lamabili nakune ngemuva kwekutelapha. Lomutsi utokoma kulamasondvo bese letinyawo nato titosebenta kahle. Umangabe inombolo yetilwane kumhlambi utsintseka, sebentisa kwekuwashatinyawo kwe zinc noma icopper sulfate kwentela kuvumela kubambeka kungene ebondzeni lwe lisondvo. Timbuti temaBhunu tisheshe titseleleke ngemabhamuta elisondvo.

Indlela yeku Vikela Kubola kwe Linyawo

Kubola kwelinyawo sifo lesichubekako semasondvo etimbutini kanye nasetimvini futsi kwentiwa tilwanyana letincane letiphilako iDichelobacter nodosus ne Fusobacterium necrophorum. iDechelobacter nodosus, lokutfolwa kumhlabatsi lowonakele noma longcolile.
Timphawu tekucala letikhombisa kubola kwemasondvo kuchuta, kuphakamisa lunyawo emoyeni bese idla igucile. Tilwane tingenta kungafuni kuhamba kantsi nalamasondvo angabe asanuka bese akhokha bovu.
Kwelapha tinyawo letibolile kufaka kujutjwa kwemasondvo kanye nekususa titsendze letinekugula lesetihlukanisekile kumacembu etinhlayiya laphilako. Ngemuva kwekujuba, tilwane letinalesifo kumele time cishe imizuzu lesihlanu ngetinyawo tato kumutsi longu 10% we copper noma izinc sulfate. Loku kungaphindvwa kanye ngeliviki kuya kumaviki lamane. Tilwane letingapholi, kumele tibulawe.
Kungcola kwesihlabatsi kungavela ngesikhatsi silwane lesinesifo sifakwe kulomhlambi kantsi futsi uma tilwanyana letincane letisetinyaweni letibolile titfwelwe ngulomhlabatsi eticatfulweni tesivakashi.

Indlela yeku Juba Emasonvo eTimbuti

©Marinda Louw
Sikhatsi lesilungele sekujuba emasondvo kungesikhatsi nakucedza kuna litulu, ngesikhatsi lamasondvo atsambile futsi alula kutsi angajutjwa. Utawudzinga umelekeleli lotokubambela lembuti ngendlela yekuhlala lentofotelako ube wena ujuba lamasondvo ayo. Kusebentisa leliceboo lekuhhula lamasondvo, kwekucala nje susa kungcola kanye neludzaka kulamasondvo. Lemuva loko, kuchaza kutsi lesitsendze salelisondvo siiyalingana ngaphambi kwekucala kujuba ususe libondza laletinye tinyawo.
Cala ngekujuba ususe lolokukhombile kweligalo lelisondvo linye.
Bese ujuba indzawo lengaphandle kwalelisondvo. Umangabe lelibondza lalelisondvo selikhulile, zama ngesineke kulivula bese uyalijuba liyasuka ngetilayi letincane. Ungayijaki lenandlela ngekutsi ujube emacatsa lamakhullu ngoba kungenta kutsi lelisondvo liphume ingati. Njalonjalo juba lamasondvo ehle uze ubone lilayini lelimhlophe lelisondvo lelisha lelihlumako. Ungachubeki nekujuba umangabe lesitsendze sikhombisa libala leliphinki kantsi lonkhe lisondvo lelibolile selisusiwe.
Ekugcineni, juba lelingekhatsi lelisondvo – emkhatsini wemasondvo (‘tintwane’) lapho khona lolokuphakeme kuhlangana khona. Tiphatse kahle lapho ngoba lolokuphakeme kulula kunalenye incenye yelisondvo. Kubola kwelisondvo kuvame kutfolwa ngaseceleni kwencenye yelutwane kantsi ngasebondzeni lelisondvo; kuvame kuvela ngetulu.

Translated by Phindile Malotana