Kufuya Bologwaja Kwentela Kuvikela Kudla

©Judy Stuart
Bologwaja kumele babeyimphendvulo ekuvikeleni tidzingo tekudla kwala Afrika emakhayeni nasetindzaweni letingasemadolobheni lapho khona kunencente lenkhulu yebantfu labangasebebti nalabete kudla.
Imimango lehluphekako ingafundziswa kukhicita kudla lokucinisako nakuyiwa ngekuvuna ngesikhatsi setimvula, kuhlanyela tibhidvo kanye nekuba nesibaya sabologwaja kwentela kunika emaphrotheni ladzingelwa kudla lokukahle lokuyimphilo.
Incumbi yemimango lesemakhayeni inebantfu labadzala kanye nebantfwana labatiwako. Tinkhomo, timbuti kanye netimvu akusiko lula kibo kukunaka kepha tinkhukhu atisebenteki njengoba tidzinga umgcakazo, longasetjentiswa njengekudla kwebantfu.
Intfo lekahle ngekufuya bologwaja tinyenti; bologwaja banephrotheni lesetulu leningi kunato tonkhe tinyama letifuywako ngako inombolo lencane yenyama ihamba iyekhashane nayinikelwa.
Tidzinga indzawo lencane kakhulu kunaletinye tilwane letikhokha inyama futsi kulula kubanakekela. Banganikwa kudla kwase ngadzeni baphindze badle kudla lokusele njenge sinkhwa lesidzala kanye nelipalishi lemumbila. Nomakunjalo, kumcoka kutsi ummango utfole kufundziswa. Bologwaja kumele bagcinwe emahhokweni, ngakoke, titsembele kulabanakekelako futsi uma banganakwa, bangafa kancane futsi kabuhlungu.
Kucala, udzinga emanti, ingadze yetibhidvo kanye nebanakekeli. Emanti emvula kumele akhongetelwe kusetjentiswe emaphayiphi lahambisa emanti awamikise emagcomini noma kumathange emanti. Emanti lagciniwe abese asetjentiswa nakuniselwa ingadze yetibhidvo lekumele isebente umnyaka wonkhe. Hlanyela tibhidvo kanye nemacembe latsite kuze ube ngulonika ngalokungapheli.
Ticadzi kanye nesipinashi kudla lokukahle kakhulu – kwangetulu kanye nemahlanga kuya kubologwaja, kepha necauliflower nayo, lamanye emakhabishi ne beetroot banganikwa nako. iParsley ikudla lokukahle lokune tonikh ibe emagungumence labovu esiganga amcoka ekulapheni bese emacembe lahlabako enta sigadla setjani lesikahle. Sigadla setjani singajutjwa kutjani besiganga futsi siyimphilo kulendlela lena yekudla.
Manyolo lophuma kubologwaja uhamba ucondze emuva uye kulentsatjana yemcuba noma ucondziswe kuletibhidvo njengamanyolo lokahle. Bantfwana babologwaja labafuywe ngalendlela bangasetjentiswa kutsi badliwe ngumndeni, bangatshintshiswa ngaletinye tintfo noma batsengiswe njengesitoko lesitelwe kubafuyi labasha – laba, ngenjwayelo, labafundzisiwe kahle.
Lamaphelithi lasuka kubologwaja lababulewe angabasuswa ngesandla noma bacocwendzawonye bese bayosuswa sikhumba etindzaweni lapho kusetjentelwa khona. Loku kushiyana ngelizinga leboya. Lizinga lelisetulu kuphela le phelithi lekumele lihwaywe ngentsengo ngoba lingadula. Timbatfo tesintfu letiningi tidzinga incumbi yeboya, ngako iphelethi yabologwaja belibala lelikahle njenge New Zealand Lebovu ingasetjentiswa kahle ekugcokiseni inhloko nalokunye.
Tiboya tingenta ticatfulo tasendlini, emakaross noma tigcoko nemisila bese tinyawo tangembili tingentiwa emaringi etikhiya letibese titsengiswa kubavakashi. Ngaphandle kwekunika inyama, kusebenta kwesikhumba salogwaja kungapha imisebenti kanye nemali lengetekile yemndeni.

Translated by Phindile Malotana