Kucishwa ne Kunakekelwa kwe Tilwane

© Chris Daly
Kucipha kungasetjentiswa ekubambeni tilwane, kepha lemicipho kumele ibekwe ngulonelwati futsi isetjentiswe ngendlela lengeke ilimate tilwane. Timvumo tiyadzingeka tekubamba tilwane letivikelekile noma letitfusiwe.

Kucipha emaGin

Kucipha ngema gin kwavalwa ngetulu kwemave langetulu kwemashumi layimfica mhlabawonkhe, ngekusho kweTilwane Tekufuywa ePulazini, Indlela Yekusebenta Yemfuyi Lenga-Moshi, Yemoya, Kuvumela Budlelwane neKunakekela Lokuhle, kuhlanganiswe ngu Bool Smuts ngemnyaka wa 2008. Letiticipho tingabanga kuhlupheka lokuningi ngekufasa linyawo lesilwane. Tilwane atitfoli nje kulimala kuphela kulenchubo, kepha tingafa tibulawe koma noma yindlala uma tingakhululwa ngekushesha ngemuva kwekuvalelwa. Tingaphindze titfole igangrene uma kulimala kwato kungachubeka.
Ngaphandle kwaloku, kucipha emagin kwentiwa ngekunganaki, lokusho kutsi letiningi “letetsembekile” tilwane tiphindze tibanjwe kulenandlela lekabi yekucipha.

Kucipha Lokutsambile

Ngekuya kwe Cape Leopard Trust, kucipha lokutsambile kuhlukile kunekucipha lokwekucipha nge gin kunalokucinile, ngalesinye sikhatsi imihlatsi lemise kwa V, leyakhelwe kubanga tinhlayiya letimbalwa-letimelula, libhandle lelihlanganisa ematsambo kanye nekulimala kwematsambo esilwaneni lesibanjiwe, le kucipha lokutsambile kunemihlantsi lengakabekwa netintfo letiyirabha, lokulula lokugobekako, kugucuka kabili kanye nekubhenda kumaketane kwentela kugwema libhande lelihlanganisa ematsambo noma kulimala kwemamasela.
Tiphindze tilwane letinga-gadvwa, kepha tilwane tingakhululwa ngekuphepha kito ngekutsi tingalimali. Leti ticipho kumele tigadvwe malanga onkhe kwentela kuhlela tilwane kutsi tikhululeke ngekushesha lokukhulu ngemuva kwekubanjwa ecinisweni kwentela kuvikela kulimala kanye nekukhatsateka kwamabomu kuleti tilwane. Lokwekucipha kumele kubekwe ngumuntfu lofundzisiwe futsi kungabekwa lapho kuhamba khona tilwane, emigwacweni ledvute nabofenisi noma dvute kwemigodzi yemanti.

Kwekucipha Lokuphilako Lokubambako

Kwekucipha lokuphilako kwekubamba kukale ekubambeni nasekugcineni silwane, ngako kungabekwa kulenye indzawo. Lemicipho yakhiwe ngendlela yekutsi ingalimati tilwane kepha isebente ngendlela yekutsi ibange umnyango welihhoko uvaleke ngesikhtsi sisindvo sibekeke kiwo.
Lamahhoko kufuna ahlolwe malanga onkhe, kwentela kukhulula tilwane letetsembekile nekunakekela tilwane letibukiwe. Hhayi kuhlola emahhokweni, kungabanga kutsi letilwane tife tibulawe yindlala noma koma. Letilwane tingaba nekukhatsateka noma lulaka phindze titilimate ngendlela yekutsi tifuna kubaleka.
Lokwekucipha kuvalwa ngemacembe noma tjani, kube lokwekucipha kwaphansi kuvalwa ngemhlabatsi lolula. Kungasetjentiswa ngekuyenga noma kubheja kushiyane ngesilwane lesicishiwe futsi lesivame kuhlelwa endleleni leyatiwako yetilwane. Tingwe, njengato, tilwane temvelo, abe emacaracals avame kubuyela etilwaneni letinsha. Leminye imicipho inakunye, ibe leminye ineminyanggo yekungena lemibili. Lemicipho isebenta netilwane letiningi, ngaphandle kwa jakalazi.
Lenhlobo yelihhoko lesetjentiswako ingahluka kusuka kucembu linye kuya kulelinye letilwane. Lendlela Yekunakekela Tilwane icwayisa bafuyi kutsi bavale leminyango ngetipontji noma emarabha kwentela kuviekla emacheetah noma tingwe kutsi imisila yato ingalimateki. Tingwe kumele tivalwe nge canvas lecinile kwentela kutigcina tithulele phindze tidzakiwe ngudokotela wetilwane ngaphambi tihanjiswe tiyekulenye indzawo. Loku fanako kuyenteka kuma hyena lansundvu, emacheetah nema otters.

Translated by Phindile Malotana