AmaTrebhu kanye Nokutlhogonyelwa Kwenlwane Ezizumako

© Chris Daly

Amatrebhu angasetjenziselwa ukubamba iinlwane ezizumako, kodwana amatrebhu kutlhogeka bona abekwe ngusiyazi begodu asetjenziswe ngendlela angeze yalimaza iinlwane. Kutlhogeka imvume yokubamba iinlwane ezivikelweko nanyana ezisengozini.

Amatrebhu we-Gin

Amatrebhu we-Gin sele adingiswe eenarheni ezidlula eziyi-90 ephasini loke, ngokuya ngokwe-Predators on Livestock Farms, a Practical Farmers’ Manual for Non-Lethal, Holistic, Ecologically Acceptable and Ethical Management, egadangiswe yi-Bool Smuts in 2008. Amatrebhu la atlhagisa iinlwane ngombana azibamba iinyawo. Ngombana iinlwane azilimali kwaphela iinyawo kodwana ziyoma nanyana zibulawe yindlala nange zingatjhatjhululwa msinya ngemva kokubhanjwa kunoqhaka. Iinlwane ezibanjwe ngunoqhaka zibanjwa yi-gangrene nange amanceba wazo abhibhidlha.
Ngaphandle kwalokhu, amatrebhu we-gin akakalungi,okutjho bona iinlwane ezinganamlandu nazo ziyabambeka kiwo.

Amatrebhu Athambileko

Ngokuya ngokwe-Cape Leopard Trust, amatrebhu athambileko ayahluka ukusukela kumatrebhu we-gin ngebanga lokobana amatrebhu we-gin aqijile, begodu enzelwe kobana alimaze amathitjhu khulu, imisipha begodu ona amathambo weslwane esibhajwe kiwo,lokha amatrebhu athambileko anganamazinyo, nefiyeri angcono.
Begodu akanakuthi abekelwe siphi isilwane, kodwana iinlwane zingakutjhwa kiwo zingakalimali. Amatrebhu la kutlhogeka bona ahlolwe qobe lilanga bekutjhatjhululwe iinlwane ezibhajwe kiwo msinya ngendlela okungarhonakala ngayo ukukhandela ukulimala kanye nokugandeleleka komkhumbulo wenlwane okungatlhogekiko. Amatrebhu la kufanele abekwe babantu abathwasiselwe ukwenza njalo begodu angabekwa endleleni ejwayelekileko yenlwane, endleleni eziseduze kwamafensi we-perimeter nanyana eduze kwemigodi yokuthelelela.

Ama-Live Hold Traps

Ama-Live Hold Traps mitjhini eyenzelwe ukubamba iinlwane. Njeke ingafuduswa. Amatrebhu la akhelwe ukobana angalimazi iinlwane begodu asebenze ngetriga elenza kobana umyango wesefo lesi uvaleke lokha nakunento ebudisi engana ngaphakathi kwawo.
Isefesi kutlhogeka bona sihlolwe qobe malanga, kutjhatjhululwe iinlwane bekutlhogonyelwe iinlwane ezenzelwe wona. Lokha nakangahlolwako, kungenza bona iinlwane zibulawe kukoma nanyana indlala. Iinlwane zigandeleleka ngokomkhumbulo nanyana zilwe zizilimaze lokha nazilinga ukubaleka.
Amatrebhu avalwa ngefoyili, lokha phasi itrebhu le inehlabathi. Angasetjenziselwa ngokobana kufakwe ukudla nanyana ezinye izinto ezirherha islwane okuya ngokobana silwane esinjani begodu avamise ukubekwa endleleni ekwaziwa bona island sidlula kayo. Isibonelo Ingwe mabal, ukwenza sinlwane esijwayelekileko,lokha iinlwane zama-caracal zivamise ukuzuma iinlwane ezifretjhi. Amanye amatrebhu anobungeno obubili lokha amanye anobungeno bunye. Iinlwane ezinengi ziyangena amatrebhini la ngaphandle kwabojakalasi.
Umhlobo wesefo osetjenziswako uyahluka, kuye ngokobana silwane esinjani. I-Predation Management Manual iyelelisa abafuyi kobana bavale iminyango nge-sponge nanyana iraba ukukhandela kobana izingwemabalabala, zingazilimazi imisila. Izingwe mabalabala kufanele zivalwe ngetjhila elidege ukwenzela bona zingathuki, beziphiwe isidakamizwa ngudorhodere wenlwane ngaphambi kokuzifudusa. Kwenziwe njalo nempisini ezinzotho ngombala.

Translated by Busisiwe Skhosana