Kubonwa kwe Makati Esiganga ase Afrika

©Robert Hofmeyr
Lelikati lesiganga lase Afrika (Felis silvestris lybica) silwane semvelo sase Afrika kanye nelidloti lemakati ekufuywa. Abukeka njengemakati ekufuywa, kepha anemilente lemidze lewavumela kutsi ahlale cishe lokushona phansi nasetulu.
Emakati esiganga anelibala lelisansundvu kuya kubovana lonsundvu esikhumbeni, nekwehlukahluka lokumnyamana lokutfolakala etindzaweni letimantana futsi nekwehlukahluka lokukhanyako etigodzini letomile, kanye nemalayini langatsi ayaphela, lacishe abe elikati leli tabby, kepha lelinemalayini lambalwa nemabala langatsi avuleke kakhudlwana. Avame kuba nemabadlana layicream etintsanyeni tawo, elukhalweni kanye nasemkhatsini wemilente yawo.
Likati lesiganga lesidzala lingaba ngemasentimitha lalikhulu ngebudze kanye nesisindvo lesingu 2,5 kuya ku 6kg. Kunyatsela kwawo kufana naloko kwe caracal, kutsi mancane nje kuphela. Kweluleka kwelinyawo langembili nangemuva kulendzala kuhambela kumamilimitha lamashumi lamatsatfu nesitfupha ngebudze.
Tilwane letitsandza kubakanyekanye, ngaphandle kwesikhatsi sekuhlangana noma ngesikhatsi lensikati inemakati lamancane. Lamasikati akhokha langaba makati lamancane lasihlanu kumake munye, lekavame kucala kutingela nasekanemaviki lalishumi nakubili budzala aphindze atfole inkhululeko nasekanetinyanga letisihlanu budzala.
Abhalwe njengetilwane letineludlame, angumsebenti wemakati etinhlobo letimbili letehlukene nemakati ekufuywa. Kukhinyabeteka kuyasuka ngalokuphelele kuletinye tintfo lapho khona kunemakati ekufuywa.

Indlela Yekubulala ne Kudla

©Roger de la Harpe
Emakati esiganga avama kudla tilwane letincane, kufana nemagundvwane, silwane lesifana nalogwaja kepha sona sikhudlwana, tilwane letinengati lebandzako kepha tikhokha emacandza, tilwane letihlala emantini nasemhlabeni kanye netayoba, kepha titsatfwa njengetilwane letidla tinkhukhu kanye netimvu letincane letikhule tinemalanga lamane etindzaweni letinye.
Titsatsa nje imvu yinye ngesikhatsi, ngalemvu levama kulunywa ngasentsanyeni, ihudvulwe futsi ngalesinye sikhatsi iyambonywa. Kutawubakhona umdvwebo wetingalo lobhaleke ngaphansi kwesikhumba. Ngalesinye sikhatsi lemvu ayibulawa, lekuyenta ivuvuke entsanyeni, ibhekise phansi inhloko futsi lemvu yenta umsindvo lotfusako ngalokushayeka. Emakati esiganga avama kudla inyama yesifuba kanye nematsanga angekhatsi ayadliwa, kube kushiywa ematfumbu.

Kunakekela

Emakati esiganga avame kubanga tinkinga letinkhulu etilwaneni tekufuywa. Umonakalo ungavikeleka ngekusebentiswa kwafenisi wajakalazi (fenisi lotikwele longaba ngu 1,2 m ngekuya etulu ngekuvuleka lokungaba ngema milimitha langemashumi lasikhombisa nakune), fenisi lofakwe gesi, kubiyelwa kwetilwane letineludlame, umsindvo, kukhanya noma umsindvo lovilaphisao, kusetjentiswa kwetilwane letigadzako, kufana netinja te Anatolian, emadonki noma ema Ostrich kanye nemlusi logadza timvu ngesikhatsi lesibi.
Bafuyi badzinga imvumo yekubamba likati lesiganga. Kusetjentiswa kwekubamba emakasi ngentfo yekucipha, kuvame kusetjentiswa icaracal, isebenta kahle uma utama kubamba lamakati.
Ngelwati lolwenele tsintsana Nendzawo Yekunakekela Tilwane letidla letinye.

Translated by Phindile Malotana