Inkholelo nemaTsemba eBantfu bemaTsonga

Kukhotsama eMadloti

©Dr Peter Magubane

Namuhla ngetullu kwehhatfu wemaTsonga ahamba emasontfo eBazalwane, emasontfo lakhululekile noma liSontfo le Evangelical Presbyterian (lobekaku Mishini yema Swiss). Buzalwane bukhanga inombolo lekhulako yebalandzeli emkhatsini walabo labafundzile emadolobheni, kepha etindzaweni letisemakhayeni ematsemba kuseyintfo lebanjwe ngekucina.

Ngekwesintfu emaTsonga lamaningi atsembela etintfweni letiphakeme noma letibaluleke kakhulu, kuloyo lowadala indvodza kanye nemhlaba. Ematsemba emaTsonga asekukhotsameni emadlloti. Batsemba kutsi indvodva inemtimba locinile (mmiri), nemtimba lonemoya lonematsemba lamabili, umoya ne ndzuti. Lomoya (lohlangene nemimoya) ungena emtimbeni nawusatalwa, bese ekufeni uyakhululwa bese uhlanganyela nemadloti.

Le ndzuti ihlangene nesitfunti seuntfu bese wenta tintfo tebantfu – nguloyomuntfu 'lobukiwe' lo, ekufeni, ushiiya umtimba emhlabeni wemimoya. Imimoya yalabafile (swikwembu) ihlangene netintfo tamunye kanye nebantfu. Hhayi kutsi kukhona imphilo ngemuva kwekufa, kepha ngekungena emhlabeni wekufa loko lokusele kuhlangana nalokuphilako.

Kuma Tsonga lamaningi namuhla 'emmangweni' kufaka kucondzisa, kufaka kokubili labaphilako nalabafile. Kute kunciphise kungena kwemimoya bemuntfu losandza kushona endzaweni yemadloti, umsebenti wekumukelwa uyentiwa ngalokufisha ngemuva kwemungcwabo. Kushona kwelilunga lemuti kwenta tonkhe tihlobo kutsi tiba nesinyama bese imisebenti yekugezwa yentiwa ngetikhatsi letehlukene ngalelosuku ngetulu kwetinyanga letiningi.

Inchubo yeKukhotsama

Kukhotsanywa kwemadloti, kusentiwa nalamuhla, kudzinga kwentiwa kwemicimbi, ikakhulu nakunetinkinga, ngaphansi kwekulandzela inyanga (sitfunywa). Umndeni uhlangana ku gandzelo (lebekwe eceleni kwentela umcimbi kanye nekubulala) kwentela kuhlonipha imimoya yemadloti abo.

Kudla nesinatfo sibekwa njengetfo yekunikela kulamadloti lavame kubongelwa ngekupha bantfu. Ticelo tentelwa kuhambisana netintfo tetinkinga letitsite kanye nangesikhatsi setinkinga. Imimoya yemadloti ingaphindze itsintfwe ngendlela lengakalungiselelwa nangaphandle kwekwenta umsebenti wekupha, ngemthantazo.

Lama Tsonga atsembele emimoyeni lemihle nalemibi. Imimoya lemihle iletsa litullu phindze yakhe injabulo. Imimoya lemibi (kuloya) ihlukunyetwa batsakatsi (baloyi) labangaletsa umonakalo lomukhulu emmangweni. Umtsakatsi angati ngemimoya lemibi lekuye aphindze ayisebentise ngekuvumela yena, kepha kuvame kutsi kuloya kusanganisa umuntfu longuye ngaphandle kwekutsi ati yena ngako, bese ishiya umtimba wakhe ebusuku nasekalele.

Kubakhona kwe baloyi kuvame kuhlangana nekugula lokuchubekako kanye nebhadi. Kugula lokwenteka njalol kutsatfwa njengencenye yendalo yekuphila, bese emaTsonga lamaningi atsemba kutsi umuntfu logulako utophila ngesikhatsi sakhe. Kuphola kungentiwa yimitsi yetintfo letihlanganiswe lwati lwemalunga asekhaya noma endlini.

Nomakunjalo, umangabe lokugula kucindzetela noma kuchubeka lomjikelo webhadi, kukhomba kungenela kwemimoya lemibi kantsi lokwelaphako kumele kutfolakale ngesitfunywa. Sitfunywa sekuloya sentiwa yi nyanga noma sangoma, loyo loncutfulisa emadlotini ngematsambo, tigogo kanye naletinye tintfo (kuhlola noma kubuka).

Le tinhlolo tijikwa njengemadayisi emethini kusuka entfweni letihlala kuyo; kushiyana ngendlela letihlala ngayo, lesitfunywa sibuka lesento salokugula kanye nalesento sekulungisa noma kucondzisa.

Translated by Phindile Malotana