Zekolo kanye Nenkolelo zamaTsonga

Ukulotjha Abezimu

©Dr Peter Magubane

Namhlanjesi incenye engaphezulu yamaTsonga sele imalunga wabazalwani, kanye namakerege, khulukhulu amakerege azijameleko nanyana i-Evangelical Presbyterian Church (kade ekhabe ibizwa bona yi-Swiss Mission). Ubuzalwani sele buletha inomboro enengi yabantu emadorobheni lapha abantu bafunde khona, kodwana eendaweni ezisemakhaya iinkolelo zamasiko zisalandelwa. Ngokwesiko amaTsonga amanengi kade akholelwa ebazimini, lapha gade bathi ubantu bavela khona kanye nephasi. Iinkolelo zamaTsonga zilele ekulotjheni abezimu.

Akholelwa ekobaneni umuntu onomzimba ophilako (mmiri), kanye nomzimba omumoya (ndzuti) Umoya uhlanganiswa ne-spirit ungena emzimbeni womuntu lokha nakabelethwako, kuthi nakahlongakalako uphume uye ebazimini. Umoya uhlanganiswa nesithunzi somuntu begodu utjengisa izenzo zomuntu – mumoya womuntu loyo otjhiya umzimba uye ephasini lemimoya.

Umoya womuntu obhubhuleko (shikwembu) kuhlanganiswa nomuntu nezenzo zakhe. Akusikukobana kunepilo ngemva kokufa kwaphela, kodwana lokha umuntu nakangena ephasini labantu ababhubhileko usese nabo ubudlelwano nabantu abaphilako. EmaTsongeni amanengi namhlanje umphakathi ufaka abantu abanengi ekubalwa ebaphilako kanye nababhubhileko.

Ukobana kubelula ukobana umoya womuntu obhubhileko ungene ebazimini, kutlhogeka kobana wenzelwe umnyanya wokuwamukela msinya ngemva kokobana abhubhe umuntu. Ukubhubha kwelunga lomuzi kubanga bona zoke iinhlobo zalo zisilaphazeke, begodu kutlhogeka kobana kwenziwe iminyanya yokuhlwengisa amalunga womuzi loyo ngenkhathi ezahlukahlukeneko zelanga eenyangeni ezimbalwa.

Iindlela Zokubalotjha

Ukulotjha abezimu, kusenziwa nanamhlanje, begodu kutlhoga kobana kwenziwe umnyanya ukukwenza, khulukhulu lokha nakunemiraro, ngaphasi kukulayelwa yinyanga. Umdeni uhlanganyela egandelweni (elenzwe ngeqadi lenzelwe ukuphahla nemihlatjelo) kanye nokuhlonipha imimoya.

Ukudla kanye nenselo kubekwa ngeqadi, njengemihlatjelo yabezimu ekuvamiswe kobana babathokoze ngokubatlhogomela. Egandelwenapho kulapho babawa khona kobana bangenelele emirarweni ethize. Imimoya yabezimu kungathintwana nayo ngaphandle kobana ihlatjelwe kodwana nangokuthandaza. 

AmaTsonga akholelwa ekobaneni kunemimoya emihle nemimbi. Imimoya emihle iletha izulu begodu yenza okuhle, imimoya emimbi ubuloyi yenziwa baloyi ukonela abanye abantu emphakathini. Umloyi kuyenzeka azi bona unomoya omumbi ngaphakathi kwakhe awusebenzisele ukulimaza abantu, kodwana esikhathini esinengi ubuloyi bungena umuntwini ojayelekileko yena angaziboni, atjhiye umzimbakhe ebusuku lokha nakalalako.

Ukubakhona kobuloyi kuvamise kobana kuhlotjaniswe nokobana abantu bagule bangapholi kanye nebhadi. Ukobana abantu baguli mhlokho kwamukelekile begodu kuyincenye yepilo yomuntu, begodu amaTsonga amanengi akholelwa ekutheni umuntu ogulako uzozipholela ekhaya. Ukululama kwakhe kungenziwa msinya ngokobama anikezwe iinhlanhla azinikezwa lilunga lomndeni elinelwazi ngazo. Nanyana kunjalo, nange ukugula kuqine khulu nanyana amabhadi angapheli, kulitjhwayo lokobana kunemimoya emimbi ekhona begodu kutlhogaka kobana kutholakale ipengu.

Ubuloyi bulatjhwa yinyanga nanyana yisangoma, ekhuluma nabezimu ngamathambo kanye namagobolondo nezinye izinto ezifana nenndawula. Iindawula ziphoswa phasi njengamadayisi emadini zikhitjhwa esimumathini, okuya ngokobana ziqalephi nanyana ziwelaphi, isangoma sirhona ukubona unobangela wokugula kanye nokobana angakulapha ngani.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana