Ukutlhadlhulwa Kwepisi Enzotho

©Roger de la Harpe
Ipisi enzotho (Hyena brunnea) ngelinye ibizo ibizwa bona yi-strandwolf – ekulilimi lesibhuru ngebanga lesenzo sayo zokukhamba buthaka elwandle ifunana nokudla.
Zimpisi zesithathu ngobukhulu begodu angahlukaniswa kwezinye iimpisi ngoboya babo obude, obunzotho ngombala nanyana obunzima emzimbeni, bube nombala okhanyako entanyeni kanye nemahlombe. Ezidala zikhula zibe yi-130 cm ukuya ku-160 cm ngobude, eziduna zinobudisi obuyi-47 kg ezisikazi zinobudisi obuyi-42 kg.
Ipisi enzotho inemilenze yangaphambili enamalayini alinganako begodu imilenze mide khulu kunaleyo yangemva ekurholela ekutheni amahlombe wayo abe phezulu kunemizimba yawo. Iinhloko zazo zikulu begodu azinaboya obunengi nabumadaniswa nalobo ebusemzimbeni woke begodu zinendlebe eziqondileko.
Ipisi enzotho ivamise ukuhlala nemihlambi yazo engaba hlangana kwempisi ezine ukuya kwezimasumi nambili, kodwana ezinye eziduna kanye nezisikazi zingatjhuguluka zihlale neziduna ezingazaziko nanyana lezo eziduna ezifika zizokuhlala ekambheni yabo. Impisi eziduna zokukhamba zivamise ukuthola ezisikazi ezilungele ukuzibandakanya ngokomseme ngokuzinukelela ngokusebenzisa iphunga lomhlambi elimerega ngalo. Ipisi enzotho ngombala ithoma ukuzibandakanya ngokomseme lokha nayineminyaka emibili kanye nehafu yobudala.
Isikhathi sokuya emsemeni sivamise ukuthoma ngoMeyi siphele ngoRhoboyi, okuya ngokobana ukudla kukhona na. Ezisikazi zibelethela eendaweni ezisecadi lapha kungahlali khona ezinye, begodu zifudusa abentwabazo zibase emhlambini ngemva kwemveke ezimbalwa zimbelethile. Zibeletha abentwana abahlanu nanyana munye ngemva kokobana zizithwele amalanga ayi-100. Zimunya kunina zize zibenenyanga ezilisumi nane.

Iphetheni Yokubulala Nokuzuma

©Nigel Dennis
Iimpisi ezinzotho zidla inyama, ekumihlobohlobo yenlwane ezincani, iinunwana kanye nenthelo. Zivamise ukuzizumela ukudla zikhamba ngayinye kodwana iinlwane ezimbalwa nanyana ziphuma emihlambini ehlukileko zingahlangana zidle umzimba omkhulu. Zitjhaphuluke khulu ebusuku, kodwana nemini lokha ukudla nakungekho.
Azinarhono lokuzuma, njeke akusikanengi zidla islwane esiphilako. Nanyana kunjalo ziyarhona ukweba ifuyo. Abafuyi kutlhogeka bakhumbule bona ukubona ipisi enzotho idla umzimba weslwane akutjho bona idla nanyana ibulele ifuyo yakhe.
Ngokuya ngokwe-Predation Management Manual, ungazimbi ubanjwa zimvelela ngemva, zimdosele phasi bese zimbulala ngokobana zimbhidlize ihloko ngomhlathazo oqinileko, zimlume ngemva ekhakhayini okwenza bona avuleke ubuqhopho nanyana zimlume ehlangothini encenyeni yentamo, lapha izinyo elinye liba seduze kwelihlo lakangazimbi lapha elinye izinyo liba zemphinjeni.
Iinlwane ezisesezincani zizidla ziphele, lokha ezinye iincenye zembambo zitjhiywa nange zizikulu. Ikhakhayi nanyana amathambo amakhulu ayaganyulwa. Aziwadli amathumbu.

Ukuzitlhogomela

©Roger de la Harpe
Ukutjheja iimpisi ezinzotho kungasebenza, ngebanga lokobana iphaliswano lazo kanye nenlwane ezinye ezincani ezizumako ezifana nabojakalasi kurhelebha ukuqeda ukuloba ifuyo. Emaplasini lapha kuzunywa khona, zidlala nendima eqakathekileko ekukhandeleni ukurhatjheka kwamalwelwe ngokuhlwengesa ngokudla inyama efileko.
Kutlhogeka imvume yokubamba nokutjhaphulula iimpisi ezinzothwezi, ngabanga lokobana zitlhogeka khulu emndenini wempisi, zitloliswe njengelwane ezisengozini yokuphela yihlangana yamazwe ngamazwe yokutlhogonyelwa kwemvelo. Ngokuya ngokwe-Predation Management Manual ikhetjhi yokuthiya izingwemabala enomzimba wemvu ekwenziwe ngawo ibheyithi kungasetjenziswa ngepumelelo.
Ifensi yegezi ngenye yendlela ezisebenzako zokuqotha iimpisi efuyweni, lokha ukwenza isibaya kanye nokusebenzisa iinlwane ezigadako kungasebenza ukugada ifuywakho ekwetjiweni zimpisi ezinzotho ngombala.

Translated by Busisiwe Skhosana