Ukupha Iimbuzi Zebisi Ukudla

© Krish Dulal
Imbuzi zikhetha khulu naziza ekudleni kwazo lokha kunemihlobo eminengi yemithi ehlathini zithanda ukukhambakhamba zikhethe ukudla. Ngebanga leli,eencenyeni ezinengi zephasi imithi ekukudla kweeembuzi iyatjalwa,nekumimi efana ne Leucaena leucocephala eyaziwa Esewula Africa njenge -lead tree, white popinac, reusewattel nanyana stuipboom (Afrikaans) lapha ngesiZulu ubizwa bona yi -ubobo; ulusina. Umuthi lo obonwa njengomuthi wendabuko- walapha eSewula Africa begodu uvamise ukutholwa emadamini amade
Imbuzi zebisi zihlukile kuneminye imihlobo yefuyo begodu azirhoni ukukhiqiza kuhle lokha zidla iimila zemvelo kwaphela njengokudla ehlathini. Umncopho omkhulu wokupha imbuzi zebisi ukudla kufanele kube kukobana zithole zoke izakhi ezizitlhogako ngesilinganiso esilungileko ngenani eliphasi. Ukudla kufanele kube mnandi ukwenzela bona imbuzi zidle ngokwaneleko begodu kufanele kumumathe izakhi eziqakathekileko –amandla – amaprotheyini, amaminerali, vithamini kanye namanzi
Imbuzi zebisi kufanele zikhiqize ibisi kuhle begodu kufanele ziphiwe kuhle ukudla ukuze zirhone ukwenza lokhu.Ukukhamba, ukukhula, ukumitha kanye nokukhiqiza ibisi kutjho bona zizobeneetlhogeko ezingezelelweko kunalokha zingenzi lokhu. Iinthlogeko zokudla kwembuzi kuhlukile lokha nazimithi kunangemva kokobana zibelethe. Ukuzitlhogomela kuhle hlukanisa umhlambi wembuzi ngeenqhema zomkhiqizo.

Iimbuzi Ezomileko

Imbuzi eyomileko (engamunyisiko) ayitlhogi ama-roughage wekhwalithi ehle kwaphela ngaphandle kwalokha yondileko nanyana imunyisa nanyana eenyangeni zokugcina zalokha imithi. Iimbuzi ezisikazi ezinonako lokha nazihlangana neduna zivamise ukukhiqiza amawele kunalezo azihlala zinonile nanyana eziphunguka umzimba.

Iintlhogakalo Zokondleka Zembuzini Emithio

Ngeemva kweemveke ezisithandathu ngaphambi kokubeletha, imbuzi esikazi itlhoga ukuphumula begodu amathitjhu webisi atlhoga ukuvuselelwa. Ukukhula kwamaputwani okuyi-70% kwenzeka emvekeni ezisithandathu ngaphambi kokobana abelethwe.
Ziphe ukudla okuzipha amandla okwaneleko enyangeni yokugcina lokha nayimithi lokha iputwana elingakabelethwaa elisese sesinyeni lisatlhoga ukudla okubuya kummalo. Nakunganamandla alingeneko ekudleni ngeskhatheso, azokukhamba amafutha abekiweko Kodwana lokha itlhogeko iyikulu, isbindi ngeze sasebenza kuhle, begodu imbuzi ingafa ibulawa bujamo obubizwa bona yi-ketosis (“pregnancy toxaemia”).
Ubudisi bembuzi emithi kufanele bube hlangana ne-2.5 ukuya ku- 3. Lokha imbuzi imithi amawele, kufanele ikalelwe ukudla engakudla.Ukudla wekhwalithi ephezulu nokumnandi okunenekhwalithi eyaneleko yama-roughage iyatlhogeka ngeskhathesi.

Iintlhogakalo Zokondleka Embuzini Emunyisako

©Susan Schoenian University of Maryland Extension
Lokha imbuzi yebisi ikhiqiza amalitha ayi-3 webisi, imbuzi emunyisako itlhoga isilinganiso esingaba yi-1.5 kg sehayi yekhwalithi ehle kanye ne-500g yehayi ukwenzela ukuyitlhogomela, kanye ne-1kg ye-concentrate.
Lokha imbuzi yebisi ikhambakhamba ifuna ukudla kufanele idle okungasenani 4 ukuya 6 kg kokudla kwembuzi kwekhwalithi ehle -4kg yokudla kweembuzi okulingana ne-1 kg yehayi.
Imbuzi emunyisako itlhoga ama-concentrate okungasenani ayi-15 - 17% enezakhi ezirhunyezekako / -digestible nutrients (TDN) ye-concentrate engaba yi-65 - 75%.
Imbuzi zebisi kufanele ziphiwe ama-roughage wekhwalithi ehle ukwenzela bona inani lokudla kwembuzi zebisi okubizako libe lincani. I-roughage kufanele iphiwe ngeslinganiso esiyi-40% ukuya ku-60% kokudla okumileko okuphiwa iimbuzi ezimunyisakwezi qobe lilanga.
Isibonelo, imbuzi ekhiqiza ibisi elinengi elikhiqiza ibisi elingaba malitha amane ngelanga idla i-3 kg ye- dry matter (DM), lapha i-1.2 kg DM (40%) kungaba yihayi, i-lucerne kanye ne-1.8kg DM eyenziwe njengokudla kwebisi. Zombili i- lucerne kanye nokudla kwebisi kuzokwenza i-90% DM, njeke isilinganiso sokudla eziphiwa khona kuzoba yi-hayi kanye ne-lucerne: 1.2 x 100 = 1.3 kg kanye ne-dairy Meal: 1.8kg DM.
Nangabe i-lucerne ifretjhi (okungasiyihayi), i-dry matter ye-lucerne kungenzeka ibe yi-24%,nanyana kungaba njalo isilinganiso se-lucerne okufanele uyiphe imbuzi ukuze uthole i- DMI ye-roughage efanako kuzoba yi-1.2 x 100 = 5kg.
Tjheja: ilwazeli nglokufundisa lenzwe ngomqopho wokufundisa begodu akukafaneli uthathwe njengeseluleko sokuzipha ukudla. Ukufumana ilwazi elizeleko kokuphiwa kweembuzi zakho ukudla thinta udorhodere wakho weenlwane nanyana umthengisi wokudla kweenlwane.

Translated by Lizzy Shongwe