Ukugandeleleka Ngokomkhumbulo Okubangwa Mtjhiso

©Glenneis Kriel
Iimfarigi zizwela khulu lokha ubujamo bezulu butjhisa namkhana bumakhaza khulu. Ukobana ngibuphi ubujamo bezulu ekufanele zibekwe ngaphasi kwabo kuzokuya ngalobo bekumbeni ezibekwe kiyo, ubuswe, ubudala bazo, umhlobo wazo, umhlobo wefluri kanye nezindlu zazo. Njengomthetho, iimfarigi ezidala, zithanda ubujamo bezulu obungaphasi kwe-15 degrees Celsius kanye nobungaphasi kwe-30 degrees Celsius.
Kubudisi bona iimfarigi zizipholise. Azirhoni ukujuluka, zinamaphaphu amancani nakamadaniswa nomzimba wazo, begodu zinamafutha amanengi azivikela emakhazeni. Isotja yazo yenza umraro lo ube mkhulu, ngokuya ngekwe-Alltech, ekurholela ekutheni imihlobo yanje ikhiqize ukutjhisa kwangaphakathi okudlula i-30% ukusuka ekuphefumuleni ukuya ekugayeni kokudla kunemfarigi zakade zeminyaka yabo-1980.

Amatjhwayo Wokugandeleleka Ngokomkhumbulo

©Glenneis Kriel
Isitjhijilo sokugandeleleka ngokomkhumbulo okubangwa mtjhiso eSewula Africa, ngebanga lobujamo bomtjhiso omkhulu okungenzeka butjhise ukudlula lokihu esikhathini esizako, ngebanga lokutjhuguluka kobujamo bezulu/-climate change. Abafuyi, kufanele babake ubujamo bezulu emkhumbulweni endaweni ebafuna ukukhulisela iimfarigi zazokiyo begodu batlame iindlela zokukhandela ukugandeleleka ngokomkhumbulo okubangwa mtjhiso ngaphambi kokuthoma ibubulo labo lemfarigi.
Nabangabhalelwa ukwenza njalo kungaba nomthelela omumbi ekudleni, ekukhuleni, nekukhiqizeni ibisi iimfarigi ezisikazi, ngeze zabeletha kuhle. Ukugandeleleka ngokomkhumbulo okubangwa mtjhisp kugarholela ekutheni amanzi angalinganisi, okungena bona zithulule bezife. Ukugandeleleka ngokomkhumbulo kungenza bona zibanjwe malwelwe msinya. Iimfarigi ezibanjwe kugandeleleka ngokomkhumbulo okubangwa mtjhisp ziphefumulela phezulu, azithabuluki, zihlala phasi, zilinga ukuthola amandla nokuzipholisa. Zingabasbaga, imisipha yazo ingathoma ukuqhaqhazela zingahlanza nanyana zithulule.

Ukukhandela

©Glenneis Kriel
Abafuyi abanezindlu zesimanje basebenzisa ukulawula ubujamo bezulu bona balawule ubujamo bekumba yalapha zinmgakhona kanye neleveli yobuswe. Nange unganayo ithekunoloji le, yenza amahogo wakho bona apholee ehlobo, ngokubeka i-insulation.
Amasenke ukwenza isibonelo, ungawavaloa ngamakari nanyana ngotjani ukuphungula amazinga womtjhiso. Abafuyi bangabeka amaphayiphu afafaza amanzi phezu kwamasenke ukupholisa izindlu zemfarigi.
Umthelela womhlobo wefluri nawo ungaqatjangwa, eminye imihlobo yefluri iletha umtjhiso kuneminye. Ngokuya ngemanual i-The Pig Site ifarigi eyi-5 kg ebekwe ehogweni ukwenza isibonelo ithanda amazinga wotjhisp ahlangana kwaka-27 ukuya ku-30 degrees celsius kodwana lokha nakayi-39 ukuya ku-32 degrees kufanele zibekwe eflurini Eslatted.
Ifarigi eyi-90 kg ebekwe ehogweni ingabekwa hlangana kwe-11 ukuya ku-22 degrees celsius kodwana ku-15 ukuya ku-p24 degrees zibekwa eflurini ematsikani.
Nange iimfarigi zikhiqizelwa ngaphandle, kungabakuhle bona ukhethe umhlobo wemfarigi oqinileko orhona ukujamelana nobojamo bezulu obufuthumeleko. Iimfarigi ezineskhumba esinzima azitjhiswa lilanga.
Iimfarigi ezibekwa ngaphandle kufanele zithole umthunzi. Amadamu wedaka arhelebha ukupholisa iimfarigi kobana ziphole begodu zizivikela ekutjhisweni lalinga.

Ukulwatjhwa

©Glenneis Kriel
Amari tambala ziselangeni kuletha umthelela omumbi emkhiqizweni, njeke iimfarigi kufanele zipholiswe msinya lokha mazinga womtjhisp ezibekwe kiwo aphezulu. Ukuphungula inomboro yemfarigi kungarhelebha nakho.
Amagadango ekufanelwe athathwe ukupheni iimfarigi ukudla. I-Alltech iphakamisa bona anafuyi bahlalise ukudla kufretjhi, ukuphungula amaprotheyini esekudleni. Sebenzisa amafutha, ukuze zithole amandla khonokhp ngezelela izakhimzimba nanyana uziphe ukudla okumanzi. Ukudla kufanele kuphiwe iimfarigi lokha nakupholileko.

Translated by Busisiwe Skhosana