Ingubo Yenkhali Yesifunda se-Eastern Cape

Ingubo yenkhali yesifundeni sange-Eastern Cape yathulwa ngezi-25 zakaNtaka ngonyaka ka-1996. Ingubo yephawu yesifundesi ithoma ibe hlaza satjani ngaphasikuthi isiqubulo sayo sitlolwe bona - DEVELOPMENT THROUGH UNITY okutjho bona ukuthuthuka ngokubambana. 

Into eqakathekileko lapha yisrhopha seKapa, ekuliphawu lokubekezela kanye namandla. Inamathuthumbo amathathu aphuma esiqwini sinye, okukhombisa ukubambana kwemihlobo yabantu ehlukahlukeneko ebahlala esifundenesi. Emahlangothini amabili we-aloe kunama-flank abomvu, ekuliphawu lehlabathi.

Ngaphasi kwesrhophesi kunamaza ahlaza ajamele itlhagu lesifunda se-Eastern Cape. Umncelaso lilanga, elijamele indawo kanye nobujamo bezulu besifunda se-Eastern Cape. Ikhombisa ubungani babantu besifundesi. Kanye nesithomo esitjha. Ngaphasi kwelanga kuneskhumba sengwe mabalanga, ekuliphawu lamandla, ipumelelo kanye namasiko wesifundesi.

Ingwe mabala ibonwa njengesilwane esiqinileko, eSewula Africa yoke begodu ibonwa njengephawu lamandla. Ingubo yenkhali isekelwe maqina amabili, ekuzinlwane ezinengi ezizele esifundeni sange-Eastern Cape. Iindatjaneni eziqoqwa babathwa i-eland gade kuzinlwane eziyincenye eqakathekileko yamasiko wabo. I-eland ijamele isilwane esikarisako.

Imblemu Lethuthumba - Isrhopha seKapa (Aloe ferox)

©Roger de la Harpe

Isrhopha seKapa sitjalo sendabuko seSewula Africa. Saziwa njengesirhopha esitjhuqileko. Sidume ngokutjhuqa kwaso. Sele sivunwe njengestjalo esiyisihlahla iminyaka eyi-200. Ishlahlesi sidume ngokokhambisa indeni.

Umhluzi otjhuqileko westjalwesi uputjuzwa ususwa emakarinaso usetjenziswe njengesihlahla sokukhambisa indeni Njengentjalo ezinengi ezisihlahla, isirhopha seKapa sinenthako eziletha inzuzo.

Iimfundo zesayentsi sitjengise bona ijeli yesirhopha ingarhelebha ukuphungula ukuvuvuka begodu ilapha neslonda yenze bona siphole msinya. Kutjengiswe ngokobana ijeli le iqeda imilwana, amabhakutheriya kanye nenkowani.

Imblemu Yenlwane - Iqina (Taurotragus oryx)

©Jacques Marais

Iqina silwane esidla utjani obufitjhani kanye namakari womhlobo owahlukahlukeneko. Iqina lithanda iindawo ezinga lirholomba kodwana ezinotjani kanye namahlathi. Iirhona ukuphila ngaphandle kwamanzi iskhathi eside, ngombana lijamiselela iimfuneko zamanzi ngenthelo ezizidlako, khulukhulu i-gemsbok cucumber kanye nekhabe lomhlobo we-Tsama.

Iqina lidla khulu ebusuku njeke lithola amanzi emathosini ahlala entjaleni lokha nasele kuthoma ukuba makhaza Iqina kanye silwane esikhamba ngemihlambi begodu livikela abentwabalo emlwaneni eziwazumako ngokusebenzisa indawo lapha zigada khona amakonyani. Nange atjhenywa zinlwane eziwazumako umhlambi wakha isikhandeli ngamaqina aduna azombeleza amakonyani aduna abangaphandle, asikazi abe ngaphakathi kesibayaneso.

Amaqina aduna amakhulu avikela khulu imihlambi yawo, lokha nayifudukako nanyana ikhamba izumana nokudla, kodwana amaqina aduna avamise ukulwa abange asikazi lokha amaqina asikazi arhalela ukuya emsemeni. Abeletha ngemva kwwenyanga ezilithoba, amakonyanalo arhona ukugijima nomhlambi lokha anama iri ambalwa abelethiwe.

Translated by Busisiwe Skhosana