Iforamu Yokutlhogonyelwa Kwenlwane Ezizumako

©Eric Miller
Abakhiqizi befuyo bathathela phezulu iindaba zokutlhogonyelwa kwenlwane ezizumako i-National Wool Growers’ Association, i-Red Meat Producers’ Organisation, i-Mohair Growers’ Association kanye ne-Wildlife Ranching South Africa itlanywe yi-Predation Management Forum ngoGwengweni ka-2009.
Kunabonobangela abambalwa bokobana iforamu le yatlanyelwani, hlangana nezinye kwakungebanga lokobana iinlwane ezizumako zitlhoga iindlela kanye nezenzo ezilungisa umraro lo zitlhoga ukuhlolwa zimadaniswe nomthetho weSewula-Africa lokha nazihlola abantu abalungele ukuvikela iimpilo ifuyo kanye nenlwane zomango. Kunane tlhogeko ekhulako yokuqiniseka bona iindlela zokulungisa nokutlhogomela umraro lo, ziyangokobana kusetjenziswa imigomo miphi yezesayensi.
Unobangela wokwenza iforamu le, ngokuya ngokwe-website ye-Predation Management Forum, kunikela i-platform yokuthintana kanye nokulinganisa kwezinto zepahla yerhwebo yenhlangano zefuyo kanye nenlwane zomango ukunciphisa ukwehla kwezinga lenlwane zomango ngendlela ezinobudlelwano zendalwa, nentjalo eziphilako zebhoduluko, ezivikela i-biodiversity yeSewula Africa.

Ukutjhidela Okuhlanganyelweko

©Roger de la Harpe
Ukutlhogomela iinlwane zomango kuhle, boke Abafuyi kanye nabanini benarha batlhoga ukusebenza boke ngebanga lokobana imiraro eseplasini izokuphuma endleleni ibambe amanye amaplasi. Ukuba neplasi eduze nendawo ekutlhogonyelwa imvelo kiyo nanyana lapha kunomfuyi oza ngamapelaveke, ongatjhwenyeki khulu ngenlwanezi, kumraro khulu.
Iindleko zokutlhogonyelwa zokujanyelwa zisitjhijilo khulu, khulukhulu ebafuyini abasathomako abanenarha encani, ngebanga lokobana ifensi iyabiza begodu abafuyi abanazo iinkoloyi nanyana amathulusi atlhogekako wokutlhogomela iinlwanezi kuhle. Kwezinye iinfunda, ukwenza Isibonelo, kungatlhogeka bona ube nemvume yokudubula nanyana ubambe iinlwane zomango ezidala umonakalo nange iinlwane ezithize zidutjulwa, bafuyi batlhoga ukubhadela ihlawulo engange–R500 qobe islwane abasidubulileko (ngo-2016).
Ngokufanako nabelimu ababelana inarha, lapha umbuzo kukobana ngubani okufanele abhadalele umonakalo lo.

Translated by Busisiwe Skhosana