Giraffe
Indlulamitsi

© Peter Delaney

Ligama

Indlulamitsi (Giraffa Camelopardalis)

Kutiveta Kwayo

Le Ndlulamitsi silwane lesidze emhlabeni wonkhe, titfwele budze lobungu 5.5 m, intsamo yayo lendze ikalela budze bayo. Lentsambo yenta kuhlangahlanga kwendlela yekuhamba kwengati emtimbeni, lesoloku ayicondzakali kahle kuma zoologists. Indlulamitsi lendvuna lesikhulile ivama kufika kuma metre lasihlanu bese yesifazane ifika kuma metre langu 4,5. Yesilisa lenkhulu ingaba nesisindvo lesikhulu lesitigidzi letilishumi nemakhulu lamabili ibe yesifazane ikala emakhulu lasiphohlongo kuya kumakhulu layimfica ema kg. libala lesikhumba sayo lisamtfubi nemabadlana lansundvu kuyesifazane bese lendvuna inemabadlana lansundvu lotopele. Lendvuna nalensikati indlulamitsi ine timphondvo letimfisha letivalwe sikhumba.

Kudla Kwayo

Ngenca yetintsamo tato letindze, tindlulamitsi tiyakwati kudla emacembeni etihlahla langatfolwa malula nguletinye tilwane letima herbivores. Lelilwimi layo lelidze liyakwati kudonsa emagala nemacembe liwafake emlonyeni laphindze asuswe kulamagala ngulamatinyo angaphambili.

Kwentiwa

Tinkhomo letimihibahiba tihlala tibanjwa njalo tinkhabi letindzala. Tinesikhatsi sekumitsa lesingemalanga lamakhulu lamane nemashumi lasihlanu nesikhombisa le emuva kwaloko litfole libese liyatalwa. Nalicedvwa kutalwa litfole likala likhulu lemashumi lema kg bese alunyulwa emkhatsini wetinyanga letisitfupha kuya kuyesiphohlongo, kepha lamapecenti lamashumi lasihlanu nakubili alamatfole lakhona kufika esigabeni sekukhula, indzaba kutsi atingeleka kakhulu nakasemancane, atingelwa ngemabhubesi, Hyenas kanye netingwe. Sigaba sekukhula sitfolwa emva kweminyaka lemine noma lesihlanu. Tindlela tetinkhomo tekutala tihlolwa tinkhabi letindzala letihamba licembu nelicembu

Kutiphatsa Kwayo

Tindlulamitsi tilwane letikhululekile futsi letihlangana kanye nemihlambi njalo njalo. Noma kunjalo, abukho bungani emacenjini. Letincane tihlala naletindzala letitesifazane bese letindvuna tona tiyahamba tiphindze titfutse emkhatsini weticheme tetindlulamitsi letinsikati. Njengobe indlulamitsi ite sikhatsi sekuhlanganiswa, letindvuna tihlale tiyaluka tifuna letinsikati letilungele kuhlangana nalenye. Kulwa kwaletindvuna natilwela kuphatsa, futsi nelilungelo lekuhlanganiswa netesifazane, iyachazana nawuyibukela. Tisebentisa letintsamo tato letinemandla kulwa nalebhekene nayo tibese tilwa ngekugabancisa tintsamo tato kulenye. Sehluleki siwiswa phansi singakhoni kusima bese sihlangabetana nekulimala lokubuhlungu. Tindlulamitsi tilwane letithulile letinaka tindzaba tato ngemoya lothulile, etikhatsini letinengi, umatiphazanyiswa, tenta umsindvo bese, natihlaselwa nguletinye tilwane, tiyabhonsa.

Lapho Titfolakala Khona

Umlandvo lowakhishwa lohlukanisiwe ngekutingela, kulima kanye netifo. Nom kunjalo, namuhla inombolo yekugcina tilwane iyakhula futsi itfuliwe etindzaweni letinema ranches nema game reserves.

Luhla Lolutsetfwe

Latin Name: Giraffa Camelopardalis
Sisindvo (Yesifazane): Emakhulu lamashumi lasiphohlongo sema kg
Sisindvo (Yesilisa): Tigidzi letilishumi nemakhulu lamabili ema kg
Sikhatsi sekumitsa: Tinyanga letilishumi nesihlanu
Inombolo yaletincane: Litfole linye (noma mabili)
Sigaba sekukhula: Iminyaka lemine noma lesihlanu
Sisindvo sekutalwa: Likhulu nakubili ngema kg
Order: Artiodactyla
Umnden: Giraffidae
Litubane: Emashumi lasihlanu nesihlanu ema km/h
Kwakhiwa: Lencane yinye italwa noma ngisiphi sikhatsi emnyakeni ngemuva kwekumitsa tinyanga letilishumi nesihlanu.

Spoor Description

Lutwane lolusabhokisi. Tindlulamitsi tiyavama kuphuka umlente lokwentiwa kuwa endzaweni lemanti.

Umbhalo

Tiyimfica tilwane letingaphansi kwetindlulamitsi la Afrika, labanye bongcongcoshe bete sayensi batsi letilwane atehlukaniswe. letilwane nguleletilandzelako:
Giraffe camelopardarlis Camelopardalis – Indlulamitsi yeNubian itfolakala eSudan nase Ethiopia.
Giraffe Camelopardalis reticulate – Indlulamitsi yase Somali letfolwa eKenya, southern Ethiopia anse Somalia.
Giraffe Camelopardalis angolensis – Indlulamitsi yas Angola noma Namibia letfolwa enorthern Namibia, south – western eZambia, Botswana nase western yase Zimbabwe
Giraffe Camelopardalis antiquorum – indlulamitsi yase Kordofan eSouthern Chad, Central African republic, Cameroon kanye nase DR Congo
Giraffe Camelopardalis tippelskirchi – Indlulamitsi yase Masai noma Kilimanjaro letfolwa eKenya nase Tanzania
Giraffe Camelopardalis rothschildi – indlulamitsi yase Rothschild, Baringo noma Uganda letfolwa eUganda nase Kenya
Giraffe Camelopardalis giraffe – indlumamitsi yase South Afrika letfolwa eSouth Afrika, southern Botswana, sourthern Zimbabwe nase Mozambique
Giraffe Camelopardalis thornicrofti – indlulamitsi yase Thornicroft noma Rhodesian letfolwa eLuangwa Valley eZambia kuphela
Giraffe Camelopardalis peralta – indlulamitsi yase West African noma eNigeria.