Yini iAgroecology?

© Alan Rosenberg

Agroecology yisayensi kanjalo nemalungiselelo etekulima futsi ibe kunyakata kwemhlabawonkhe.

Imisusa ye Agroecology

Lomsusa lomkhulu we agroecology ubuke ekukhuleni kwemhlabatsi lovundzile phindze ukhutsate balimi kutsi banike umhlaba kudla kunalesitjalo. iAgroecology imele sintfu kanye nelwati lwendzawo, lokuyintfo lenemandla nemfutfo futsi kutsatsela ngekushesha phindze kuhambe noma kubambelele kulendlela yelwati lwendalo lwe Iroquois yesive, sive sakuleyondzawo. iAgroecology iphindze ivume kutsi tekulima tidzinga kukhuluma ngale 7th Generation Principle – Indlela Yesigaba Sesikhombisa. Lenandlela isho kutsi lesincumo lesisakhako namuhla kumele sikhokheke kusigaba sesikhombisa lesimile semhlaba kuya kulikusasa. Lenandlela ichubekela ekukhutsateni intfutfuko yemhlabatsi loyimphilo ngekugcizelela lamaciniso kutsi kumele sibuke ekutfutfukeni kwemhlabatsi hhayi ekutfutfukeni kwesitjalo.
Lamalungiselelo emkhicito we agroecology abekeke ngetindlela tekufundvwa kwetintfo letiphilako netitjalo futsi tigadze kunciphisa lokusetjentiswa kwetintfo letifakiwe tekutsengiswa-ngaphandle.
iAgroecology isebentisa emalungiselelo ekulima lafana nekuphindze ulime, kudvweba kwesintfu kanye nekufuywa kwetilwane (indlela lefana nekugcinwa kwetilwane), kususa inhlanyelo uyifake kulenye indzawo, tihlahla, imfuyo kanye nemfishi, kufaka manyolo, kwenta nekusebentisa umcuba, kanjalo nekusebentisa tinhlavu noma tin'umbu letatiwako kanye nekuhlanganiswa kwetilwane kuze tikhokhe letincane tato.

iAgroecology neKulima noma Kufuya

©Alan Rosenberg
iAgroecology icela kulima loku ‘bukete ekukhiciteni kudla lokwenta lokuhle ngekwendalo bese kuyasita kube kungamoshi letintfo letisetjentiswako.’ Kulima noma kufuya kuyakhula futsi kuyacina nakusebenta ngetindlela letatiwako. Lesibonelo lesilandzelako sichaza; kutfutfuka kwemhlabatsi kanye nelizinga lesitjalo ngekukhulisa tindlela letite emakhemikhali kanye nekufundvwakwengucuko, kunekutsi kuhlushekwe ngendalo ngekufakwa kwemakhemikhali.
Balimi labasenta nge agroecology bagadze kutfutfukisa kuphila kwemhlabatsi kanye nekuvundzisa, kukhulisa kukhokha kwekudla kwentela emanutrition lacondzile, kucinisa emakethe lelinganako ngemkhicito wayo, kugcizelela kuphila phindze kwakhe elwatini lwentfo lebeyikhona sikhatsi lesidze nemihambo.

Kutfutfuka kwe Agroecology

Agroecology akusilo litemu lamanje – lingatfolwa ekufundvenwi kwe sayensi kusuka nga 1920. Kakhulu nyalo, iagroecology ingenele tinkhulumo tasemaveni ngaphandle netifundza te UN.
Kutsiwa le agroecology ifaka tepolitiki, umnotfo kanye netintfo temasiko. Kunjalo, iagroecology yetsembekile ku ‘Kukokonkhe Kwekuchachwa Kwemalungelo eMhlaba,’ lakasungulwa Emhlanganweni lomkhulu weMhlaba weBantfu ekugucukeni kwesimo ngemnyaka wa 2010.
LeliTiko leKudla neKulima lwe United Nations (Food and Agricultre Organization-FAO) labamba imihlangano nge agroecology kwentela kusita ngekuhola emave kutsi agucule kudla kwawo nendlela yekulima kuye kutekulima lokumile ngesikali lesikhulu. iAgroecology ifuna kutfola ‘Indlala noma Kulamba lokungeko’ kanye nemiphumela leminye lemihle lecinile noma lemile’ ye United Nations.
Kusuka kumihlangano ye FAO, letintfo letilishumi letilandzelako te agroecology tiyavela:
Diversity – Umehluko
Synergies
Efficiency – Kwenta kahle
Resilience – Intfo lelikhuni kutsi ungasebenta ngayo
Recycling – Kulungiselwa kusetjentiswa futsi
Co-creation – Kwa-Khiwa phindze
Sharing of knowledge – Kuhlephulelana lwati
Human and social values – Emazinga emmango nebantfu
Responsible governance – Hulumende lonakekelako
Circular and solidarity economy – Umnotfo lojikelako newamunye
Leti tintfo letilishumi te agroecology tifakiwe futsi tiyatihambela.

iAgroecology eNingizimu Afrika

Kutfoliwe kutsi nomangukuphi emhlabeni wonkhe iagroecology seyiphumelele, hulumende wasendzaweni usekele. Kusekelwa nguhulumende we agroecology sowube ngumphumela wekunyakata lokucinile lokugcizelela lobuhulumende kutsi bufake imigomo lesekelako endzaweni.
eNingizimu Afrika, kukhon ummbhalo wesine ‘incwadzi yetingcongco letifihlekile’ tenyanga yeNgci nga 2011 lehlanganiswe kutekulima lokute emakhemikhali lapho khona, Lemigomo Yekulima ngaphandle kweMakhemikhali kusemubhalwweni weLishumi Nakubili. Umsebenti lowentiwe kwentela kubuka lelihlangotsi uyabitwa, kwentela kukhulisa kucondzisa, kufanana noma kwatiwa kahle, kutfolakala kanye nekwetsenjwa ngekusekelwa kwekukhicitwa kwemkhicito welizinga leliphakeme kanye nemikhicito lephephile lete emakhemikhali kwentela ummango wasendzaweni nemakethe lengaphandle.

Translated by Phindile Malotana