Indlela Yekukala Litubane Lekukhula kwe Mfishi

©Henk Stander
Litubane lelikhulako lemfishi etimfishini letihlala emantinilahlobile (aquaculture) kumele linakwe sikhatsi sonkhe. Lushintjo lolubakhona kulokukhula lokugadziwe kungakhombisa tinkinga tekudla, lizinga lemanti leliphansi noma tifo. Kuphatamiseka lokubangwa bantfu noma tilwane nako kungenta kukhatsateka phindze kuchubele ekukhuleni kancane, kuchaza Henk Stander mengeni longumphatsi wetebungcongcoshe be Aquaculture: Litiko Letilwane te Sayensi, eNyuvesi yase Stellenbosch.
Litubane lekukhula lingakalwa ngeluhlolo lwemfanekiso. Imifanekiso yeluhlolo kususwa kwemfishi kumadamu (noma kumathange) kwentela kutsi titfole kukhula kanye nemphilo. Ngemuva kwekubuka, timfishi bese tibuyiselwa emantini. Luhlolo lwemifanekiso lukhomba litubane lekukhula phindze yindlela lenye yelitfuba lekukala simo lesiphelele setimfishi. Utokhona kuhlola kulimala, emacashata, kushintja kwelibala, luhlangotsi lwemfishi lelipatalele noma kungaboni.
Ungetfuki kakhulu. Kwekucala, tfola lobukhulu bekungaphili besse utsintsa tisebenti letisekelako tebungcongcoshe kutsi titosita. Bika letitimo kwentela kuciniseka kwenta ngekushesha.
Lenchubo yekwenta luhlolo loluvelako kwentela kukala lokukhula lubonakala ngaphansi.

Yini Ledzingekako kute Ukale Litubane Lekukhula?

Incwadzi yekubhalela
Sikali (0 kuya ku 100 kg)
Emaplasitiki Lamnyama emgcoma (emalitha lamashumi lasihlanu kuya kumashumi lasiphohlongo)
Emanethi laphephile etimfishi kwentela kuvikela kutsi tibaleke
Inethi legubhile
Lusito lwebancedzi kumbe lababili

Likalwa Kanjani Litubane Lekukhula?

Lambisa timfishi (ungatiphi kudla) cishe emahora lamashumi lamabili nakune ngaphambi kwemifanekiso.
Umfanekiso welihhoko linye ngesikhatsi. Hambisa timfishi ndzawonye ngekwenta lelihhoko lenethi lishone kancane lube kusuka kulinye kuya kumabili emamitha.
Bese, hlukanisa lamahhoko ngekutsi udvonsze intsambo yengcele ngaphansi kwelihhoko kwentela kutsi liningi letimfishi tibambeke ngasemahlangotsini lapho lemifanekiso yentiwa khona. Ungajiki kudla kwentela kudvonsa timfishi. Loku kutomelela idata lengalingani kungaba yimfishi lenkhulu nalenemandla lengafika kulokudla kucala.
Beka lesikali kanye neligcoma kunethi lephephile kwentela kuvikela imfishi kutsi ingazubeli ngaphandle kwenethi noma ligcoma leliwela edamini. Gcwalisa leligcoma ngemanti bese ulibeka kulesikali. Sikali selicandza.
Faka letimfishi kuleligcoma ngesisindvo sa 10 kg kutimfishi letinesisindvo selikhulu nemashumi lasihlanu kuya kumakhulu lasihlanu emagremu ngayinye bese 20 kg wesisindvo setimfishi lesimakhulu lasihlanu kuya kunkhulungwane ngemagremu.
Bhala phansi lesisindvo setimfishi lapho kubhalelwa khona (bona lapho kubhalwa khona kwekucala).
Khulula imfishi iye ehhokweni noma ethangeni ngekutibala kancane. Yekela bantfu bobabili lababuke lamagcoma, bente lolubalo phindze bavume ngemuva kwaloko. Umatinombolo tingahambisani, ungawunaki lomfanekiso bese uyaphindza.
Kubaluleke kakhulu kutsi ubhale lesisindvo semfishi bese wenta lolubalo kahle kwentela kutfola silinganiso lesingiso sesisindvo. Phindza lendlela yemfanekiso nalamanye emahhoko noma emathange kute kufike kumaphesenthi lasihlanu enombolo yetimfishi ngemfanekiso.
Sonkhe sikhatsi phatsa timfishi ngebunono. Timfishi tikhatsateka njalo ngelisekhendi natingekho emantini. Cedzela lomfanekiso ngekushesha lokukhulu bese wehlisa lamanethi abe kulendlela lefanele kwentela kutsi letimfishi titokhona kubhukusha ngekukhululeka kulamahhoko.

Kubalwa kwe Silinganiso seSisindvo seMfishi kanye ne Biomass Iphelele

Le biomass lephelele sisindvo lesiphelele satotonkhe timfishi ehhokweni noma ethangeni.
Bala silinganiso sesisindvo salelihhoko letimfishi ngekwenta lolokulandzelako:
Hlanganisa letisindvo tayoyonkhe lemifanekiso kwentela kutfola sisindvo lesiphelele. Bese, uhlukanisa letisindvo letiphelele ngenombolo yetimfishi letibaliwe.
Ngekusho kwalolokubhaliwe ngetulu, silinganiso sesisindvo semfishi ngu 483 g = 50.73 kg ÷ 105.
(50.73 kg = 50 730 g).
Bala lebiomass lephelele ngekutsi wengete silingansi sesisindvo setimfishi nalenombolo yetimfishi letisehhokweni. Fananekutsi: 483 g x 3 390 timfishi letisehhokweni = 1637 kg (0,483 kg x 3 390 = 1637 kg).

Bala Lenchubo Yenombolo yeKudla

Le ‘nombolo yenchubo yekudla’ – ‘feed conversion ratio’ (FCR) yinombolo yetintfo tekudla kwesilwane lesetjentiswa ekukhokheni intfo yinye yemkhicito kufana neli kg lekudla lokusetjentiswa ekukhiciteni linye likg lenyama.
iFCR sikali lesibalulekile sekuncuma kusebenta kwemnotfo wesilwane. Kubala le FCR kusita umfuyi wetimfishi kutsi ancume luhlelo lwekupha kudla phindze abone kutsi timfishi takhe tisingeta kangakanani sisindvo.
Kala lenchubo yenombolo yekudla njalo ngenyanga.
Bala le FCR ngekutsi uhlakanise lesisindvo lesitfoliwe semfishi ye biomass kusuka ngemfanekiso wekugcina ngekudla lokudliwe ngalesosikhatsi. Kufana nekutsi, umangane lesisindvo sekugcina semfanekiso sasingenyanga yeNdlovu natiMashumi Lamatsatfu naKunye bese lesisindvo samanje semfanekiso singenyanga yaMabasa natiMashumi Lamatsatfu, sikhatsi sekupha kudla kwakuba tinsuku letimashumi lamabili nemfica nekudla kwema kg Lamakhulu Lamatsatfu neMashumi Lasihlanu bekasetjentiswa.
Kungeteka kweSisindvo:
iBiomass nge nyanga yeNdlovu natiMashumi Lamatsatfu Nakunye yayimakg layi Nkhulungwane neMakhulu Lamatsatfu neMashumi Lamatsatfu bese ngenyanga yaMabasa natiMashumi Lamatsatfu yayima kg laYinkhulungwane neMakhulu Lasitfupha neMashumi Lamatsatfu neSikhombisa, nomanje kwengeteka kwesisindvo kwakuma kg laMakhulu Lamatsatfu neSikhombisa (Inkhulungwane neMakhulu laSitfupha neMashumi laMatsatfu neSikhombisa emakg kuya ku Nkhulungwane neMakhulu laMatsatfu neMashumi Lamatsatfu emakg kuphuma Emakhulu Lamatsatfu neSikhombisa sema kg) Bona Lokubhaliwe ngetulu.
FCR:
Kubala le FCR, lehlukanisa lesisindvo sekudla ngesisindvo lesengetekile.
350 kg wekudla ÷ 307 kg wemfisi = 1,14
Kusho kutsi 1,14 wekudla bekadzingelwa kukhicita 1 kg wesisindvo semfishi.
Nomanje le FCR singu 1:1,14
Le FCR ingahluka kushiyane ngemacembu etimfishi, lluhlobo lwekudla, lizinga lemanti kanye nebukhona bekudla kwendalo, phindze, iFCR incono kakhulu kutimfishi letincane kunaleto timfishi letinkhulu bemacembu lafanako kundzawo yinye.
Kukhumbula: le FCR lephansi, kudla lokuncono kukhokhwa yimfishi yakho.
Kufana nekutsi, iFCR ya 1:1,2 ikahle futsi ne FCR ya 1:2,5 iphuyile.
Catsanisa imiphumela nekukhula lokubekiwe ngekuya kweluhlelo lwekudla.
Sesha bese utsatsa kunaka umangabe lokukhula lokungiko kungetulu kwa 5% ngaphansi kwenombolo legadziwe yekukhula.

Translated by Phindile Malotana