Likalwa Bunjani Izinga Lokukhula Leemfesi

©Henk Stander
Izinga ifesi ekhula ngayo ehlelweni lokufuya iimfesi ngendlela yokusebenzisa amanzi afretjhi kufanele litjhejwe ngasosoke isikhathi sonyaka. Amatjhuguluko akhandela bona kufinyelelwe ezingeni elilindelweko lezinga lokukhula atjengisa imiraro yokunikela nofana ukupha iimfesi ukudla okufaneleko, amanzi angasingewekhwalithi ekarisako namalwelwe iimfesi engaba nawo. Ukuthikanyezwa okungenziwa babantu nofana iinlwane nakho kungabangela ukugandeleleka ngokomkhumbulo begodu kurholele ekutheni izinga lokukhula kwefesi libebuthaka, kuhlathulula uHenk Stander onguhlokokulu wamathekniki we-Aquaculture: Department of Animal Sciences, Stellenbosch University.

Izinga lokukhula lingamedwa ngokuhlola isampula. Ukuhlola isampula kwenzeka lokha nakukhutjhwa ifesi ngedamini nofana etankeni kuhlolisiswe ukukhula nobujamo bepilo yayo. Ngemva kokuqalisiswa, ifesi leyo ibuyiselwe ngemanzini. Ukuhlolwa kwesampula ihlolelwa izinga lokukhula kulithuba elihle lokulinganisa ubujamo bepilo nomzimba wefesi ngokupheleleko. Ukghona ukuhlola iinlonda, amabala, umbala otjhugulukako, lapho esikeke khona nofana ukungaboni emehlweni wayo.
Ungatatazeli. Kokuthoma, qalisisa ngokuzeleko bona amatshwayo angakajayeleki la athuthuke kangangani emzimbeni nofana epilweni yefesi Ubese uthinta abasekeli abasebenzizana namathekniki bona bakulekelele. Bika boke ubujamo obungakajayeleki ukwenzela bona bulatjhwe msinya.

Indlela yokuhlola amazinga wokukhula ivezwe ngaphasi:

Kutlhogeka ini Ukumeda Izinga Lokukhula?

Incwadi yokutlola
Isikala (0 - 100 kg)
Umqhomu onzima wokufaka iinzibi (50 - 80 yamalitha)
Inede yokuvalela iimfesi ukwenzela bona zingabaleki
Inede yokuthiya
Abantu ababili abangarhelebha

Limedwa njani Izinga Lokukhula?

Dima ifise ukudla ama-awara angaba 24 ngaphambili kobona isetjenziswe njengesampula.

Sebenzisa ikheji yinye ngesikhathi sinye ukusampula. Buthelela iimfesi kancani kancani ngokufaka inede yokuthiya ngaphasi kwamanzi kancazana nga 1 - 2 m.
Bese, hlukanisa ikheji ngokudosa intambo ngaphasi kwekheji ukwenzela bona iimfesi zizokuvaleleka ehlangothini linye lapho isampula ezokwenziwa khona. Ungalahleli ukudla ngemanzini ukuthiya iimfesi. Lokhu kuzokuthula idatha engakanembi njengombana kuzoba ziimfesi ezikulu kwaphela neziqinileko ezizokuthola ukudla kokuthoma.

Beka isikala sokumeda nomthumba enedini ukukhandela bona iifesi zingeqeli ngaphandle kwenede nofana umthumba bese ziwela ngedamini. Zalisa umthumba ngamanzi bese uwubeka esikalini sokumeda. Beka isikala sokumeda ku-zero.
Bamba iimfesi ngenede uzifake ngemthumbeni onobudisi be 10 kg ufake iimfesi ezinobudisi obuhlangana ne 150 - 500 g ngayinye begodu emthumbini we 20 kg ufake iimfesi ezinobudisi obuhlangana ne 500 - 1 000 g.

Tlola isimedo sobudisi befesi etafuleni. (bona itafula 1)

Khululela iifesi ngekhejini/etankeni ngokuzibala buthaka. Tjela abalekeleli bakho bobabili ababambe umthumba, babale bebenze isiqiniseko senani muva. Nangabe inani alilingani, yekela isampula leyo ubuyelele godu.

Kuqakathekile ukutlola isimedo esinembileko sobudisi befesi begodu balisisa kuhle ukwenzela bona uthole isimedo sobudisi esilingeneko esithembekako. Buyelela indela yokwenza isampula godu ngokusebenzisa amanye amakheji/tanka bekube kufikele kumaphesente angu 5 weemfesi ezisampuliweko.
Ngasosoke isikhathi phatha iimfesi ngokukhulu ukutjheja nangesineke. Iimfesi zigandeleleka ngokombkhumbulo ngayoyoke imizuzu eziwuqitha zingaphandle kwamanzi. Qedelela ukwenza isampula ngokukhulu ukurhaba ngendlela ongarhona ngayo begodu wehlisele amanede phasi kwamanzi khona iimfesi zizokukghona ukududa ngokukhululeka emakhejini.

Ukubalwa Ngokulingeneko Kobudisi Bemfesi Nobudisi Beemfesi zoke Ezivalelwe Ngekhejini

I-biomass epheleleko ibala ubudisi beemfesi zoke ezingekhejini nofana etankeni. Bala ngokulingeneko ubudisi bekheji yeemfesi ngokwenza okulandelako:
Hlanganisa ubudisi bamasampula woke ukuthola ubudisi obupheleleko. Bese, hlukanisa ubudisi obupheleleko ngenani leemfesi ezibaliweko.
Ngokuya kwetafula engaphezulu, isilinganiso esilingeneko sobudisi beemfesi siyi 483 g = 50.73 kg ÷ 105.
(50.73 kg = 50 730 g).
Bala i-biomass epheleleko ngokuphindaphinda isilinganiso esilingeneko sobudidi seemfesi ngeemfesi ezingekhejini. Isibonelo: 483 g x 3 390 fish in cage = 1 637 kg (0,483 kg x 3 390 = 1 637 kg).

Bala i-Feed Conversion Ratio

I-“Feed Conversion Ration” (FRC) yinani lamayunithi wokudla iinlwane ezilisebenzisako ukukhiqiza iyunithi linye lomkhiqizo, isibonelo i-kg yokudla isebenza ukukhiqiza i-1 kg yenyama. FCR kusimedo esiqakathekileko sokwahlulela indlela iinlwane zinomthelela ngayo kwezomnotho. Ukubala i-FRC kurhelebha umfuyi weenfesi ahlulele ihlelo alisebenzisa lokupha iinfesi ukudla begodu abone bona iimfesi ziyanona.
Hlolisisa i-feed conversion ratios qobe nyanga.
Bala i-FCR ngokuhlukanisa ubudisi obungezelelweke emzimbeni wefesi kusukela esampuleni eyenziwa ngaphambilini yenziwa ngokudla egade kudliwa ziimfesi ngaleso sikhathi. Isibonele, nangabe isampula yobudisi yokugqina yenziwa nge 31 KuNtaka begodu isampula yobudisi elandelako yenziwe nge 30 kuSihlabantangana, iimfesi ziphiwa ukudla isikhathi esingaba malamga angu-29 ekwenza 350 kg.
Ubudisi obungezelelweko:
I-Biomass ngezi 31 KuNtaka bekuyi 1 330 kg ngezi 30 ku-Sihlabantangana yaba yi 1 637 kg, ngalokho ubudisi obungezelelweko kuyi 307 kg (1 637 kg - 1 330 kg = 307 kg) Bona itafula ngaphezulu.
FCR:
Ukubala i-FRC, hlukanisa ubudisi bokudla ngobudisi bokunona komzimba
350 kg yokudla ÷ 307 kg yeemfesi = 1,14
Lokhu kutjho bona i-1,14 kg bekukudla okudingekako ukukhiqiza i-1 kg yobudisi befesi.
Ngalokho i-FCR yi 1:1,14
I-FCR ingahlukahlukana begodu iyangokwahlukana komhlobohlobo weemfesi, umhlobo wokudla, ikhwalithi yamanzi nokudla kwemvelo okukhona. Enye into, i-FCR ibhedere eemfesini ezincani kunalezo ezikulu zomhlobo ofanako ezihlala endaweni efanako.
Khumbula: i-FCR ephasi, itjengisa bona iimfesi zidla ukudla kuhle.
Isibonelo, i-FCR ye 1:1,2 yihle begodu i-FCR ye 1:2,5 ayikarisi.
Madanisa imiphumela negombe elitjengisa ukukhula ebekwe njengeyehlelo lokudla nofana lokupha iimfesi ukudla. Phenyisisa bewutjhugulule iindlela ebegade wenza ngayo ngaphambilini lokha nawufunyana bona izinga lokukhula lithlayela ngaphezulu nge 5% kunezinga lokukhula egade lilindelweko.

Translated by Busisiwe Skhosana