Imphilo yeMhlabatsi Kanye neMphilo yeSitjalo

©GrowingProduce.com

Kukhona budlelwane lobucondzile emkhatsini wemphilo yemhlaba kanye nemphilo yesitjalo, kuchaza Alan Roseberg encwadzini yakhe Imphilo Yemhlaba eNkingeni - lemphendvulo isele kulomhlabatsi.

Lesizatfu: ngesikhatsi lomhlabatsi ulungile, kungesikhatsi lesitjalo sitobona kuhlaselwa tilwanyana kanjalo nebukhona bekugula noma tifo. Ngalamanye emagama, ngesikhatsi lomhlabatsi unemphilo, kungesikhatsi lesitjalo lesikuwo sitobanjalo. Ngakoke, tifo kanye netilwanyana kuyindlela lekhomba kutsi umhlabatsi uphansi.

Kuphila Kwe Sitjalo

Lobudlelwane phakatsi kwemphilo yesitjalo kanye nekuphila kwemhlabatsi sekukhulisiwe ngumfundzi wemhlaba wesi French, Francis Chaboussou. Chabousou wahlanganisa lendlela ye trophobiosis lechaza kutsi ‘silwanyana siyalamba kusitjalo lesinemphilo’.

Tilwanyana tikhula kulesitjalo lapho kukhona kwakheka kahle kwemanti ashukela, iamino acid kanye nemamineral kuletinhlayiya tesitjalo. Titjalo letikhula ngekuphila anendlela lekhutsele ye metabolism lapho khona loshukela, amino acid kanye nemamineral kuletinhlayiya tisakatwa ngesikali lesilinganako lapho khona kugaywa. Lolokumanti kwesitjalo setinhlayiya, ngakoke, ungabi nendlela yaletitintfo, hhayi lokwenele kwetilwanyana kusebentisa njengentfo lemile nalengetekako.

Kusetjentiswa kwemakhemikhali iphatamisa kuphefumula kwesitjalo lokuchubela ekwehleni ngemaprotein kanye nekwakha iamino acid kulesitjalo lokwakha lesitjalo kutsi sikhange tilwanyana. Phindze, lolokwengetekile lokufakwako kwenitrogen kungaphindze kuchubele ekukhiciteni lokungetulu kwe amino acid.

Kuyadzingeka kutsi lokubuka kumele kukhweshise kusuka kumanutrition etitjalo kuya kunutrition yemhlabatsi. Lungisa inutrition yemhlabatsi kukhulisa tintfo letincane temhlabatsi lenasekugucuka kungatfutfukisa kuvutfwa, bukhona bemanutrient, kanye nekusokheka kwemanti.

Lenantfo iciniswa yiNyuvesi yase California, Kunakekela Kuphila kweMhlaba Kungacindzetela Tilwanyana. Lokuvetwa kuchaza ‘kunakekelwa kwemphilo yemhlabatsi kungaba yintfo lehlanganako yekunakwa kwetilwanyana’.

Imphilo yeMhlabatsi

Umhlabatsi uyimphilo ngesikhatsi sekufundvwa kwemhlabatsi, ikhemikhali kanye netimo letibonwako tiyacondzana - lesi simo sisekela lesinye. Kufana nekutsi, lesimo lesibonwako semhlabatsi lohlangene losindzako kungachubela ekulahlekeni kwenitrogen, simo semakhemikhali. iNitrate (kwakheka kwe nitrogen) kungatfolwa phindze kungalahleka ngendlela ya gesi wenitrogen (N2). Ngesikhatsi lesitjalo sikhatsatekile ngenca yesimo semhlabatsi (somiso, pH, umehluko, wemanutrients, naletinye tintfo.) kungavumi kwato etilwaneni letincane kantsi netifo tiyancipha.

Tintfo temhlabatsi yintfo yemhlabatsi loyimphilo. Umhlabatsi loyimphilo, lovutsiwe ngetintfo letincane tinetinhlobo temhlabatsi letincane lokusita ekwephuleni ngetintfo letincane letiphila kuletinye kanye nekukhululeka kwemanutrients lakhona kulesitjalo.

Tintfoletincane letiphila emhlabatsini tingatfola sitjalo ngendlela yetinhlobo. Emagciwane latsite, kufana ne Bacillus, kungakhokha tifotonkhe lokungavikela titjalo kutifo tibe ticinisa kukhula kwetimphandze tesitjalo. Tibungu tinciphisa umhlabatsi isibe semycorrhizal kusita ngekutfutfukisa iphosphorus lesakatekako.

Sinyatselo sekucala sekuciniseka imphilo lekhuphukako kutsi uciniseke ngemphilo yemhlabatsi ngekutsi kungeteke incumbi yetintfo letincane letiphilako (umcuba, tjani lobubolile, titjalo letivala inhlanyelo, nalokunyeti.) kwentela kuvikela umhlabatsi logucukako wetintfo letincane.

Inkhomba ye Mphilo yeMhlabatsi

©Dinesh Valke

Titjalo letiphilako tikhomba kahle ngemhlabatsi wemphilo. Umhlabatsi loyimphilo isekela inombolo lesetulu yetintfo letincane temhlabatsi. Loku kufaka tibungu kanye nalenye imphilo yemhlabatsi.

Kugedvuka kwemhlabatsi kanye nekuhlephuka kwemhlabatsi ngetulu ngemuva kwekukhomba kutsi kukhona intfo lengahambi kahle nemhlabatsi nekutsi lamanutrients alahleka noma akatfolakali etitjalweni.

Translated by Phindile Malotana