Bumcoka Beluju Lwetinyosi

© NP Mothapo
The potential value chain for managed and wild honey bees.

Labahambisa lokuyimphuphu lokusuka kuletindvuna kuya kuletinsikati, ngalokuphelele, kunika lokukhulu lokutfolwa bantfu. Ngekuya esigabeni lesitsite, labahambisa lokuyimphuphu bayachuba baphindze bagcine imphilo lenhle yaletindlela leti. Kukhulisa/kuvundzisa kutsatsa lokuyimphuphu lokusuka kuncenye yembali lendvuna kuye kulensikati bese kukhokha lokwakha titselo.

Titselo letiningi, tinhlavu netinhlanyelo temagumence letitsembele kutilwanyana, ikakhulu tinyosi teluju, kuciniseka kutsi sitselo noma inhlavu kuyakheka. Tinyosi teluju, titsatfwa njengetilwanyana letibalulekile letihambisa imphuphu yembali kuya kulenye. Nguletihambisa kahle, loku kusho kutsi tivakashela titjalo tetimbali letiningi.

Lekuphindze kutente tibemcoka kakhulu kunaletinye tilwanyana letihambisa imphuphu yembali kuya kulesinye sitjalo, ngabe kukhona kwato kunakekelwa ngulababuke tinyosi. Tingagcinwa ebhokisini lapho tihlala khona bese tiyasuswa tiya lapho kunekudla lokuncono khona.

Lokutfolwa Tinyosi

Kepha ngabe yini lelefakwa tinyosi teluju ekuphilweni kwetfu leleyenta tona tibaluleke ngaleyondlela? Futsi angeke yini sesitfole kuletinye tilwanyana letihambisa imphuphu yalesinye sitjalo kuya kulesinye? Empeleni, emaciniso elucwalingo akhetsa loku lokulandzelakko: Tinyosi ticiisa inombolo yetitjalo tesiganga letisekela inommbolo tenhlobo letehlukene tetintfo letiphilako endzaweni kanye nekusebenta kwetintfo letitsite.

Tinyosi licembu lelimcoka lelivundzisako, kuvakashela ngetulu kwa 90% wetinhlobo tenhlanyelo letihamba phambili letilikhulu nesikhombisa mhlabawonkhe. eNingizimu Afrika, ngetulu kwetitjalo letimashumi lasihlanu titsembele ekuvundzisweni tinyosi.

Ngakoke, tinyosi ticinisekakutsi indumbu/inhlavu iyetsembeka kantsi nalokunika sitselo ngekuvundzisa ngalemphuphu. Ngekuhlanganiswa kuloku, kutfutfuka kwenhlanyelo lephumako kanye nelizinga ngendlela lekahle yekuvundzisa.

Lwati likhomba kutsi kusetjentiswa kweluju lolotsengiswako kwentela kuvundzisa kutfutfukisa sitselo, sisindvo sesitselo kanye nelizinga. Muva, kubayintfo lebonakalakoo kutsi titselo letitsembele ekuvundzisweni tindlela tema nutrientslamancane, kufaka vitamin A na C, icalcium, ifluoride kane ne folic acid lelishumi.

Tinyosi tiyanikela, ngendlela lengakacondzi, ekwakhiweni kwemisebenti kaye nasekucashweni, kokubili ekugcineni tinyosi kanye nasesigabeni sekulima/kufuya. Loku ngumnikelo lomkhulu ekuvikelweni kwekudla kanye nenhlupheko lencane. Intsengiso yeluju kanye naletinye tintfo letakhiwe letihambisana netinyosi (kufana netintfo letisimisako kanye nemanti etinyosi) kuvumela kukhula kwemali lengenako.

Tinyosi tiphindze takhonjiswa ngekutfutfukisa kanye nekugcina luvelo lwesintfu kanye nemasiko. Njengekutsi, luju lunika tintfo temitsi lehambisanako kepha akukakaleki kutintfo letingasiwo emagciwane kanye nalokunashukela.

Kumave lafana neChina, Egypt, Spain kanye ne Mexico, tinyosi tihlobene ngalokucinile nencenye yebuve, umculo, umdvwebo kanye netigaba letinye tekuhlangana. eNingizimu Afrika, kuhlangana ngekushesha kwetinyosi teluju kanye nebantfu labo bema San Bushmen, bakhomba budlelwane babo naletinyosi kanye neluju ngemidvwebo yabo lesematjeni.

Indzawo yeMaciniso eTinyosi Teluju ye Ningizimu Afrika

Ngendlela yekuvundzisa lenikwa ngulabagcinatinyosi kulabatikhulisako, indzawo yesitjalo lesilahlekelwa ngemacembe kakhulu nguyona inakwa kakhulu.

Lenandzawo inengucuko leyentekako njalo ngemnyaka lengetulu kwetigidzi letilishumi nakutsatfu bese kwacha ematfuba emisebentu langetulu kwetinkhulungwane letilikhulu nemashumi lasiphohlongo (HORTOGRO 2016).

Imali lebhadalwako ngendzaba yekuhambisa kwekuvundzisa Litiko Lendzawo yeTinyosi eWestern Cape Emakhulu lasiphohlongo nakubili emarandi ngemnyaka wa 2018, kuya kusuka kumakhulu lasikhombisa nemashumi lamane nemfica emarandi kumnyaka wa 2017 (WCBA 2018). Lendzawo yetinyosi yakha ematfuba emisebenti kubantfu labatinkhulungwane letintsatfu (Lubiko lwe NAMC ngemnyaka wa 2008).

Translated by Phindile Malotana