UkutIhadlhulwa kwe-Cape Fox

©Shem Compion
Lokha edala enobude obuyi-86 ukuya ku-97 cm enobudisi obuyi-2.5 kg ukuya ku-4 kg, i-Cape Fox (Vulpus chama), eyaziwa ngebizo ngelinye ibizo i-Silver Fox, ngenye yenlwane ezincani ezimunyako eSewula Africa. Isilwane esivikelweko, ngokuya ngokwe-The Red List of Mammals of South Africa, Lesotho kanye ne-Swazini, sivamise ukuhlala enarheni evulekileko, lapha kunotjani khona, utjani oburhatjhekileko lapha kunengodo khona, khulukhulu eKharu eyomileko, iKalahari kanye nekugcineni kwerhalawumba le-Namibia.
Zirikhodwe e-Kimberley Thorn Bushveld, Eastern Mixed Kama Karoo kanye ne-Dry Sandy Highveld Grassland, kanye ne-fynbos biome esesifundeni sange-Western Cape enamaleveli aphezulu wombethe kanye notjani obunengi. Zivamise ukungathandi iindawo lapha kuzele khona abojakalasi abanzima (Canis mesomelas).
Zivamise ukuhlangana ngokomseme ipilo yazo yoke, lokha eduna kanye nesikazi zihlangana etwasahlobo, kuthi untwanazo abelethwe ngemva kwamalanga ayi-52, ekuthomeni kwehlobo, nongoKhukhulamungu ukuya kuSinyikhaba. Nanyana kunjalo zaziwa ngokukhiqiza abentwana ngoNobayeni. Lokha zivamise ukuba nontwana munye ngonyaka, kodwana kukhona lapha zikhe zibelethe babili ngonyaka.
Abentwana bavamise ukobana babe bathathu ukuya kwabane, eziduna zitlhogomela ezisikazi iimveke zokuthoma ngemva kokobana babelethile. Abentwana bazo bathoma ukuzifunela ukudla lokha banenyanga ezine ubudala, balisa ukukhamba nonina loch banenyanga ezihlanu ubudala. Balungela ukuya emsemeni lokha banenyanga ezine ubudala.

Iphetheni yazo Yokubulala Nokudla

©Shem Compion
Zinlwane ezizifihla emini, ziphuma ebusuku kwaphela kodwana zitjhaphhuluke lokha nakupholileko. Ngokuya ngokwemanuwali i-Predation Management Manual, ungazithola zikhamba ngambili nanyana sisinye, kodwana zizuma zikhamba ngesinye. Azihlali endawen yinye, lokha nazizumako zingakhamba amakhilomitha angaba mathathu nanyana amasumi amathathu.
Akukavami bona ama-Cape Fox adale umonakalo efuyweni, ngebanga lokona avamise ukuzuma iinlwane ezincani kwaphela ezifana nenunwana, iinyoni, iinyoka, amakhondlo nezinye. Nakwenzekile zahlasela ifuyo, kuvamise kobana kubemaputwana wemvu anamalanga amane ubudala. Nange lokho kwenzekile, zibulala yinye kwaphela begodu zivamise ukobana ziyibambe ngomphimbo.
Imerago yamazinyo amancani isala ibonakala entanyeni, emahlombe, nanyana emzimbeni kodwana akusaleli imerege yenzipho emzimbeni weslwane esihlaselwekeso begodu ayiyidosi phasi ifuyo eyihlaseleko. Lokha nayidlako, ivamise ukuvula imbobo kancani emzimbeni yefuyo eyihlaseleko bese idla ihliziyo, amathumbu, iinyawo zangemva ezithambileko nanyana ihlanganisela yalokhu. Iimpente zembambo nazo iyazidla ngesinye isikhathi, amanzinzo nawo ayadliwa. Ama-fox avamise ukubuya azokubulala enye ifuyo godu. Iimporo zazo zakheke njengezezinja begodu zinamazipho.

Ukutlhogonyelwa kwawo

©Nigel Dennis
Ama-Cape Fox avamise ukobana angadali umonakalo omkhulu efuyweni. Sebenzisa amafensi avalela aboJakalasi, ifensi engaba yi-1.2 m ngobude evuleke nge-74 mm nanyana ifensi yegezi, valela ifuyo ebusuku, ama-deterrent enza itjhada nanyana umkhanyo nawo angasetjenziswa, nokugada ifuyo kungarhelebha ukukhandela kobana uyilobe. Ukusetjeniswa kwenthiyo zama-caracal ezinebheyithi sele kutholwe bona nakho kuyasebenza ukuqotha ama-Cape foxes.

Translated by Busisiwe Skhosana