Black Rhino
UBhejani Onzima

© Roger de la Harpe

Ibizo

UBhejani Onzima [Diceros bicornis sp – eminye imihlobo embalwa ehlukahlukeneko e-Afrika]

Ukwakheka Kwabo

Iinkunzi zinobudisi obupheze bufike kumakhilogremu ama-200 Kg bese iinkomo zibe makhilogremu ama-800 Kg. Ngalokho-ke lemihlobo mincazana kunoBhejani oMhlophe. Kungakghonakala bona ahlukaniswe godu kuBhejani oMhlophe (nanyana oneendebe ezisikwere) yena uneendebe ezilitlobo. Ngaphandle kukaBhejani oMhlophe, esikhathini esinengi ihlokwanakhe encani idosekela phezulu. Iindlebe zibaleka ihloko begodu zirono khulu.Ihlabathi ezigeda kiyo, kancazana nje itjengisa umbala wesikhumba sakhe.

Ukudla Okukhethiweko

Ngokunande aqalaza, udla imithi, amahlathi kanye namakari. Udla utjani kwaphela nangabe ungaphasi kwegandelelo lokungatholi ukudla. Udosa amakari namaqwatjhi ngendebe engaphezulu ehagako, bese uwadosela emlonyeni, ngemva kwalokho awahlafunye ngamazinyo wemhlathini bese uyawasila. ‘Ukuthenwa’ kwamahlathi kuvumela abososayensi abaqalana nebhoduluko ukobana benze iimfundo ngamaphetheni wokudlisa nalokho okunyulwako.

Ukukhulisa

Isikhathi sokujarha kwazo kulawulwa sikhathi somnyaka. Lokha nazisathandanako, eziduna ziqhula ezisikazi ngeempondo zazo. Ukulalana kungaba sisehlakalo esisakulwa nesithatha isikhathi eside. Iinkomo zizala kokuthoma lokha nazineminyaka emi-5 nanyana esi-6 ubudala.

Indlela Yokuziphatha

Ukubaleka, zingakghona ukufikelela ibelo elifika kuma-55 km/h nge-iri. Iqumbi yobulongwe bukaBhejani oMhlophe kwesinye isikhathi buvalwa nguBhejani oNzima ngobulongwe bakhe.
Ubukhulu beendawo zeenkunzi esikhathini esinengi bulawulwa kukuba khona kokudla namanzi. Iinkunzi ezisesezincani ezigagamela eendaweni zeenkunzi ezidala kungenzeka zibulawe. Iinkunzi zikhamba zizodwa, begodu zihlala nezisikazi lokha nazisemzombeni wokutjhuguluka komzimba.

Lapha Batholakala

Laba be-Afrika behle ukusukela pheze kuma-65 000 ngomnyaka we-1970 ukuya kuma- 2 400 ngomnyaka we-1995, lokha nakubalwa kokugcina. Inengi lemihlambi yaboBhejani abaNzima ephasini mazombe babonakala eSewula Afrika, e-Namibia, e-Kenya ne-Zimbabwe. Lemihlobo yaboBhejani ibonakala isengozini tle kwanjesi. Imizamo erarako yokubavikela, kukobana imihlobo emine engaphasi kwale iyatholakala hlangana nemihlobo ekhona yaboBhejani abaNzima. Kwe-D.b. bicornis, imihlanjana emincani iyatholakala e-sewula-Tjingalanga yeSewula Afrika, kwe-D.b. michaeli, imihlambi ehlangana nendawo iyatholakala esiqhiwini seenlwana i-Addo Elephant National Park, eSewula Afrika. I-D.b encani ibonakala eengcenyeni zetlhagwini nezepumalanga yeSewula Afrika.

Amanothi

Abobhejani be-Afrika bakwelinye izinga lokubulawelwa iimpondo zabo, lokhu kulirhwebo elikhamba phambili, begodu intengo yephondo likabhejani iba yinto edure khulu ukudlula nekhokheyini. Imbangela yalokhu yikolelo ebudlhadlha begodu ebutjhapha yePumalanga yokobana iphondo liyinto enamandla emvusa kunzi neyenza bona umuntu arhalele ukuya emsemeni. Irhwebeli angeze laphela bekufike lapha abantu batjhugulula khona imicabango yabo ePumalanga, kungaqalwa imibono yabantu ngokuvamileko nalabo abonga ihlabathi.