Hippo
Imvubu

© Shem Compion

Ligama

Imvubu (Hippopotamus amphibius)

Kutiveta Kwayo

Imvubu silwane lesikhulu, lesihlala emantini nangaphandle kwemanti lesine mass lenge 2,5 tonnes. Iyakhona kuhamba ngaphansi kwemanti, futsi iyakhona kubangaphansi kwemanti emaminutes lasihlanu.

Kudla Kwayo

Imvubu ilala ekhatsi noma eceleni kwemanti ngetikhatsi tase mini bese kusihlwa iyaluka tjani lobuseceleni kwemanti.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Tinkhomo titala litfole linye emantini langashoni, emva kwekumitsa emalanga langu 240. Lelitfole livame kufihlwa emhlangeni emalanga lamancane ngu make walo, emuva kwaloko bese lona na make walo bahlala nemhlambi. Lensikati itsatsa sigaba sekukhula nase inemunyaka losikhombisa kuya kuwesiphohlonga budzala.
Lensikati ingenta noma itale lalishumi lamancane ngesikhatsi sayo sekuphila lesiminyaka lengu 35 esigangeni. Kulisiko kutsi lomake atfwale litfole lakhe. Lokwentekako kutsi ngetikhatsi temakhata lomncane uphumilisa tindzawo tangaphambili temtimba wakhe kulowo mtimba walomdzala kwentela kushisa; ngenca yemitimba yawo lenemass lencane lamatfole asheshe alahle kushisa kunalawo lasakhulile.

Kutiphatsa Kwayo

Ematfole atalelwa emantini futsi ayabhukusha abe asengakahambi. Imvubu silwane lesinemandla futsi lesihamba phambili ngekubhukusha, futsi lesihlasela nasilimele noma nasikwatisiwe. Lokutsi nje sibukene nebungoti noma kugula lokutsite ngemphilo yebantfu nekulimala etigangeni noma emahlatsini, kusenta silwane lesiyingoti e Afrika. Timvubu tilwane letitsandzanako, tivame kutfolwa etikolweni letisihlanu kuya kuletimashumi lamabili letinalokutjaliwe.

Lapho Titfolakala Khona

Tisakateke eNingizimu Afrika yonkhe, le mvubu itfolakala eKwaZulu – Natal nase Mpumalanga, eLimpopo kuphela futsi itfuliwe nase Eastern kanye nase Western Cape.

Luhla Lolutsetfwe

Lemvubu ingaba yingoti kubantfu uma imitsetfo yemahlatsi ingalandzelelwa. Tatiwa ngekujuba emkhatsini imikhumbi leyakhiwe ngemaplango tiphindze tiwise imikhumbi lemincane. Kukhona kuhlaselwa kwebantfu lokwentiwa timvubu kepha ke loku kwenteka ngenca yekutsi bantfu babaneluchweba noma badzelele nabasemahlatsini noma endzaweni lapho kunetimvubu khona.