Manyolo ne Kulima Ngalokute Emakhemikhali

© Chris Daly

Kuhlangana kwetitjalo letifile kutfwele emanutrients lamaningi kanye netintfo letincane letiphilako letenta emagciwane kantsi futsi kuyincenye lemcoka yekuvundzisa umhlaba ekulimeni ngekungasebentisi emakhemikhali. Lokuhlangene kwetitjalo letifile kusetulu ngendlela lete emakhemikhali kanye nelinani lemanutrition. Lendlela yendalo iyasita ekugcineni lomhlabatsi ufutfumele sikhatsi lesidze. Umangabe umkhiciti angenako lokutitjalo letifile letenele kukhona tindlela te "kwelula" kona - titjalo letifile tingasetjentiswa njengemacembe lafile/tjani noma tingasetjentisw emhlabatsini losetitjalweni hhayi endzaweni yekulima yonkhe.
Manyolo wetilwane usetjentiswa ekuhlanyeleni kwendalo kuphela ngoba uvutsiwe ngetindlela temvelo kanye nakumanutrients. Aluhlata noma angakahlolwa manyolo angashisa letitjalo futsi angeke sekasetjentiswe kuhlanyelo kwentela kungela bantfu, loku kukutibhidvo nakutitselo. Angasetjentiswa kumadlelo, oyili lodzingekako wenhlanyelo kanye netitjalo letinhle. Sizatfu saloku kutsi kukhona emagciwane lalimatako kulomanyolo lokungenta kugula kubantfu. Noma ngumuphi manyolo wesilwane lotosetjentiswa kumele ahlanganiswe kahle. Manyolo loshiyiwe sikhatsi waphindze wavunyelwa kutsi uhlangane wente sidvuli lesihlangene ungasetjentiswa ekukhiciteni tibhidvo netitselo. Nakusetjentiswa manyolo wetilwane ekuhlanganeni kwetitjalo letifile, linani lelenele lalokudzingako kwe carbon-inkinga yesitjalo lesivutsiwe kumele ingetwe (kuvamise kuba yi carbon: nitrogen lengaba ngu 30:1 kuyatsatseka) kuciniseka kuphumelela kwetintfo kulesibhicingo setitjalo letifile.
Ngaphansi kwetimo tekushukumisa umtimba kwehlisa ngekushesha kunetimo letingashukumisi. Umakukhonakala kugucula njalonjalo netimo telitulu tivumela kufika ku 55℃ emaviki lamabili, sigaba sema pathogen singehla sibe ngaphansi kwelinani lekulukhuni kulibona. Nge Salmonella, ngisho simo lesiphansi atikho umangabe icarbon: nitrogen lengaba ngaphansi kwa 20:1. Lokungekho kahle lokugucukako kanye nelizinga leliphakeme lesimo kulahleka kwe nitrogen nge NH umoya. Manyolo lomjalo angeke usakatwe kunhlanyelo aze ajike abemunyama ngenca yetintfo letincane letiphilako letenta emagciwane emhlabatsini. Lenandlela ikhunga emanutrients latsite futsi kungenta (lokuphelako) kwenta intfo lencane kuma nutrients lakhona. Ngekungeta, kungachubela ekukhuleni kwemuhlwa lofana neminenkhe kanye temitimba lemidze netimphiko letifihlekile.
Lomkhiciti kumele avumele lebhodi lefungako kutsi yati kutsi usetjentiswa nini manyolo wetilwane. Lena nhlobo yesilwane lapho kuchamuka khona lomanyolo kumele sinakeke. Kukanjalo nakukudla kwelitsambo, kudla kweluphondvo, kudla kwengati, nalokunye. Kute lokugcina emangcoliso (manyolo webantfu) uvumelekile noma kulimalokunjani.
Emangcoliso etilwane laphuma kuntsengo yekupha kanye nakumabhetri etinkhukhu akavumeleki noma ngabe kungaphansi kwasiphi simo. Kulima lokufaka umsebenti lomningi ngesikhatsi lesimfisha, kusebentiswa kwetintfo letilwa nemagciwane kanye nendlela lokhula ngayo futsi tilwane atikavumeleki kuhambahamba ngekukhululeka futsi kungako lomanyolo lophuma lapho kudliwa khona ungavumeleki ekulimeni kwendalo.

Translated by Phindile Malotana