Indlela Yekucala Kufuya Timfishi taseMakhaya

©Nicholas James
Kucala umsebenti we aquaculture eNingizimu Afrika naleligunya lekukhokha timfishi temantilahlobile, bafuyi betimfishi labasha batodzinga kulungiselela, lwati, indzawo lekahle kanye nendlela lekahle lelungele kufuya timfishi endzaweni yato.

Incenye Lemcoka yekuFuya Timfishi

Tintsatfu tincenye letibalulekile ngaphambi ucale nemsebenti lofana nalona we aquaculture. Umfuyi lomusha wetimfishi utodzinga:
Luhlelo lwekucala lebhizinisi
Indlela lehlangananisiwe
Luhlelo lwekusebenta
eAfrika yonkhe, sitfola tindzawo letincane letinemanti, letigcwele kukhanya, emanti lashonako, lagcwaliswe ngetintfo letincane ngangetingalo temadloti langatiwa. Kuphiwa kwetimfishi kulenandlela kuvame kubakuncane kakhulu, kunakekela cishe akusebenti futsi ngalesikhatsi lomsebenti ungaphumeleli, lenhlangano lecwayisako iyobe seyahamba kadzeni.

Indzawo Yangasense

Kutfutfukiswa kwe aquaculture yasemakhaya kudzinga kubambisana lokucinile ngahulumende kanye nalabanye basebenti labahambisa livangeli lwekusakata lwati lwalendzawo yangasense. Lendzawo yangasense ingasita ekudvwebeni inchubo yebhizinisi, kwakhiwa kwekufuya kanye nekulungiselelwa kwebafuyi labasha betimfishi.
Kufuywa kwetimfishi letihambako kukhona futsi kusetjentiswa emaveni lafana ne China, Thailand, Indonesia, Bangladesh kanye nasetindzaweni letikhulisiwe tasemakhaya eNyakatfo nase Nkhabeni yase Melika. Laba bafuyi betimfishi labaphumelelako basebentisa tindzawo letivutsiwe naletiphiwe emhlabeni. Letitindzawo letincane letinemanti tinelitfuba lelibalulekile ekuphumeleleni kwekufuya timfishi emakhaya: ingoti lephansi, kutsembela emandleni lamancane, kudzingeka kwelwati loluncane kanye nekusebenta lokuphakeme, kukhicitwa lokungaba ngemathani lalishumi nesiphohlongo emfishi kuhekitha linye. Lena ndlela yekufuya timfishi inentfo lekotjiwe lebhalwe phansi lengalandzelwa futsi ikotjiwe eNingizimu Afrika. Lokwakheka kwe aquaculture kumelula kepha kuhlakaniphile futsi akukatfutfukiswa ngendlela letsite.
Kulalela lokucinile kumele kubekwe etindzaweni letakhiwe kantsi nekuhlanganiswa kwaletindzawo letincane letinemanti emhlabeni, kugadvwa kwelizinga lemanti, kugcinwa kanye nekuvutsiswa kwemanti, kuvumela kukhula kwekudla kwendalo kwetimfishi. Lwati etindzaweni tekutsengisa timfihsi tekufuywa luhlale lukhona.

Kulungiselelwa kwe Bafuyi Labasha beTimfishi

Kuyacelwa kutsi lokuphakanyiswa kwe aquaculture yasemakhaya kunakwe ekukhokhelweni ngemali yendzaweo yangasense lebonisako kanye netindzawo tekulungiselwa kufuya timfishi. Letitindzawo akukameli tibesetulu, indlela lehlangahlangene.
Tindzawo tekulungiselelwa tebafuyi betimfishi akukameli tibesetindzaweni letikhashane netidzingo temimango yasemakhaya noma etimeni telitulu letikhweshiswe kakhulu nasesimeni lesifutfumele lesidzingekako. Kungamane, letindzaweo letiboniswako kumele tibekeke kahle lapho kukhona tidzingo, etindzaweni letinemimango lephansi emakhaya. Lokuboniswa kwaletindzawo kumele kufane naloko lokutodzingwa yimimango yasmakhaya kutsi takhiwe kwentela kutfola imphumelelo emisebentini yabo.
Luhlelo lwebhizinisi lolucondziswe ngemphumelelo lenjena lutophakamisa malula imali kunaloko kwekutama kugcina imali ngendlela lehlangahlangene futsi nalengakalungi yeNdlela Yekujikelisa yeAquaculture – Recirculating Aquaculture Systems (RAS) ngebungcongcoshe, solo kulolucwalingo kanye nekutfutfukisa ngalesosigaba, nekungabi nalokubonakalako lokubhaliwe kwemphumelelo.
Tindzaba temphumelelo tekufuywa kwetimfishi tiphumile lengaphandle, tivame eAsia, kepha tiyakhula nyalo eAfrika, ikakhulu eZambia. Sidzinga kukopa tona.

Translated by Phindile Malotana