Bacokeleli Bekucala eRichtersveld

iGordon Bay

©Shem Compion
Ngekucedza kubuya kwakhe ekuvakasheni Emlonyeni weMfula we Orange ngemnyaka wa 1779, Kholoneli Gordon wabangukhomanda wema Garrison Dutch eKapa. Wachubeka wavakasha, wadvweba waphindze wagcizelela letimangaliso letiningi ngekwehlukahlukana labekatibona. Lesitjalo lesibitwa ngekutsi yi Hoodia gordonii sibitwa ngaye. Kwatsi, ngemnyaka wa 1795, Napoleon wacala kwenta tinkinga eEurope ngekubuka ecele indlu yesigodlo sase Orange.
Ema Britishi atsatsa lenkhosi yema Dutch lebeyibhacile ase atfumela imikhumbi kutsi iyotsatsa iKapa esikhundleni sayo lenkhosi. Kutsembeka kwa Napoleon kwalimateka emkhatsini wemndeni wesigodlo lesiphetse Kanye nebaphatsi bakhe labasha be Napoleon-lebebaphetse, leLive lema Dutch. Ngemuva kwekuba ema British ehlule emabhathaliyoni ema Dutch eMphini ye Muizenberg, kungacaci kahle kwa Gordon kwachwenswa. Bekaphindze agula ngekwemphilo Kanye naletinye tinkinga temhlaba lebeticondzene naye. Ngakoke, ngemnyaka wa 1795, mafishane ngemuva kwekutinikela kwema Dutch, RJ Gordon watibulala. eGordon’s Bay, dvutane nase Kapa, ibitwe ngekuphakamisa yena.
Eminyakeni leminye leyalandzela, labaningi labanye lababososayensi noma lababukela umhlaba wonkhe bavakashela eNamaqualand lese Richtersveld. Loku kufaka lokungatsi kwapheshulwa kwa Francois le Vailant (1783), Carl Ludwig Zeyher (1830) Kanye na Johan Franz Drège (1833/4). Lo latha watiwa ngekutsi ngu ‘babe wetemhlaba wase Ningizimu Afrika’ (kusakatwa kwemacembu etitjalo). Loku ngekekuvakale njengentfo lekahle noma lechazako, kepha ngetulu kwetitjalo letilikhulu tibitwe egameni la Drège ngendlela yekukhombisa kumhlonipha – lekuyintfo lekhomba kungahambi kabi.

Kukhulunywa Lokwenteka nge Namaqualand

Eminyakeni yandvulo eminyakeni yemashumi lamabili, lokukhulunywa lokwenteka nge Namaqualand, Kanye ne Richtersveld kahlekahle, kwachubeka kwakhanga bacokeleli lebebafuna kutfola emacembu lamasha. Loku kufaka labobhuti bo Rudolph na Max Schlechter, Dokotela Louis Leipoldt Kanye na Selmar Schönland – umcokeleli lomkhulu lotsandvwako, njengoba sonkhye sinjalo. Lokuchazako, lining lalabacwalingi bebaphuma kumave angaphandle, kantsi netintfo lebebaticokelela betitfunyelwa kumatiko akumave angaphandle. Imfundvo yase Ningizimu Afrika yacala kahle ngemuva kwekuba somabhizinisi Kanye nalabasacala ngekwetitjalo Harry Bolus nakasungula situlo Sengadze eKolishi lase Ningizimu Afrika (nyalo lebitwa iNyuvesi yaseKapa) ngemnyaka wa 1902.
Umuntfu wekucala lowabekisa ngalesitulo sa Bolus kwaba ngu Harold Pearson, lobekakadze anenshisekelo kuletitjalo te Namaqualand. Watsatsa luhambo kabili kuya kulesigodzi (nga 1908-09 kanye na 1909-10) waphindze wacokelela lwati loluningi kakhulu Kanye nemadvodza asesigangeni. Pearson wachubeka waba ngumphatsi wekucala we Ngadze yase Kirstenbosch ngemnyaka wa 1913 wase usita kucala Litiko leteNgadze yeSive (nyalo lelibitwa Litiko Lesive Lelibuke inhlanganhlangano yeSive). Lenhlaba lebitwa ngekutsi yi pearsonii yetsiwe ngeligama lakhe.

Translated by Phindile Malotana