Nseketelo wa Swimilani

Nkatsakanyo wa trellising

©Louise Brodie
Trellised vines in the winter. The two cordon arms of the vine can be seen running along the cordon wire.
Nsinya wa madiriva hi lowu wunavaka swinene naswona wulava nseketelo wokarhi leswaku wuta kota kuhumelerisa madiriva yotala ku endla wayeni kumbe ku olovisa ntshovelo wa madiriva. Mbuyelo wa nseketelo lowu wukatsa kungheneriwa kahle himiseve ya dyambu eka madiriva xikanwe no kula kahle ka nsinya. Leswi swi antswisa vukulu bya matluka no olovisa marimelo ya masimu. Kutirhisiwa kahle ka miseve ya dyambu swina nkoka naswona vukulu bya matluka swiendla leswaku photosynthesis yihumelela kahle.
Ku endliwa ka ntila wusuka e nwalungwini kuya e dzongeni swiendla leswaku miseve ya dyambu yitirhisiwa kahle, kambe swinga endleka lomu kuhisaka ngopfu kuva na khombo raku hisiwa hi dyambu. Kuna maendlelo yotala swinene ya nseketelo lawa yatirhisiwaka eka mapurasi ya madiriva. Eka mapurasi ya madiriva kuna maendlelo ya mune lawa yatirhisiwaka: pergola, hedge, mechanical na alternative systems. Nseketelo lowu eka madiriva yantolovelo wutala kuva e henhla swinene hikuva wulava ngopfu ntirho wa mavoko naswona leswi swivula leswaku swifanele swifikeleleka leswaku vatirhi vatakota kutirha ehansi ka misinya.
Wayeni leyi lavaka kufikeleriwa nayona yina xiave eka nseketelo lowu tirhisiwaka: medium kuya eka smaller systems titirhisiwa loko kulava kufikeleriwa khwalithi yalehenhla kambe yinga talangi eka tindzhawu letinga hiseku; kasi letikulu titirhisiwa loko kulava kuhumelerisiwa wayeni yotala swinene eka tindzhawu letihisaka. Xihoxo lexitalaka ku endliwa loko ku endliwa nseketelo lowu ikuva ku endliwa nseketelo lowuntsongo noka wunga durhi naswona wunga koti ku amukela loko madiriva yakula ngopfu.

Kuendliwa ka trellis system

©Louise Brodie
Endzhaku kaloko kutava kululamisiwe misava nobyariwa ka swimilani swa madiriva, swakoteka kuva kusunguriwa ku endla nseketelo. Ndlela yakahle iku sungula hiku celela tipala ta nseketelo, swimilani swita sala swita endzhaku. Tipala leti na tidarata atitshami tikarhi tikumeka leswivulaka leswaku tifanele tishama tixaviwile hinkarhi. Laha Afrika Dzonga kutirhisiwa ngopfu tipala ta xikontirhi, kambe masiku lawa vanwani vatirhisa tindlela tin’wani. Van’wamapurasi van’wani se vasungule kutirhisa tipala to endliwa hi semende, plastiki na nsimbhi.
Mimbhovo leyinga ya nseketelo yifanele kusungula yiendliwa leswaku kuta boheleriwa kona tipala ta nseketelo. Laha kuhungaka mimoya ngopfu, tipala leti tifanele ticeleriwa eka magoji yo enta swinene. Xikongomelo nkulu xaku endla leswi iku tiyisisa leswaku tipala leti ta nseketelo tingawi hambi kova na moya wamatimba. Tipala ta sememnde kumbe ta nsimbhi titirhisiwa laha misava yakona yingana maribye swinene. Endzhaku kaloko magoji ya ceriwile, kufanele kusungula hiku celeriwa tipala tale handle eka ntila naswona tifanele tivoyamela ehandle kutani kuta tale xikarhi. Tipala leti tiyisaka nseketelo lowu ticeleriwa tivoyamela ehandle.
Tipala leti ta nseketelo tifanele kuceleriwa exikarhi ka 45 na 60 cm hiku enta naswona tipala leti atifanelanga kuva tihundza 7 watimitara hiku leha. Kuva ku endliwa vulawuri bya kahle eka nseketelo lowu, tidarata titirhisiwa kuva titiyisisa leswaku swirhabyana na matluka swikota kunghenela hi miseve ya dyambu. Tidarata leti tihoxiwa eka mbhovo wa tipala leti naswona atifanelanga kuva tivambiwa ngopfu. Tidarata leti tifanele tiboheleriwa nanhlekani loko dyambu rihisa. Leswi swita endla leswaku swisivela tidarata leti tirheta loko titwa kuhisa. Cordon na tidarata swifanele kuhoxiwa exikarhi ka tipala. Madiriva naswirhabyani swiboheleriwa eka tidarata leti leswaku swichocho swamadiriva switakuma kahle miseve ya dyambu.

Translated by Ike Ngobeni