Ndzhawu ya Nhlayiso ya Mindzelekani ya Limpopo-Shashe

Norho wa Dongola

©Roger de la Harpe
Hi nhweti ya June 2006, Afrika Dzonga, Zimbabwe na Botswana va sayine ntwanano kumbe Memorandum of Understanding (MOU) lowu awu hlamusela hita kutiyimisela ka vona na xikongomelo xaku endla Limpopo-Shashe Transfrontier Conservation Area (TFCA). Leswi aswi katsa Mapungubwe National Park, Northern Tuli Game Reserve yale Botswana xikan’we na Tuli Circle e Zimbabwe – leyinga ndzhawu leyi ringanaka kwalomu ka 136 900ha.
Tin’wana tindzhawu ta misava taha langutisisiwa. Xitori lexinga sungula hi norho wa Jan Smuts wa Dongola se xihumelerile. Eka malembe nyana lawanga hundza, miehleketo yo endla ti transfrontier conservation areas yisungule ku duma swinene, hi khensa kukula ka ecotourism leyinga yona yitisaka mali swinene eka ti ikhonomi ta matiko lawa.
Lowu kuve ntirho lowu awu hlohleteriwa hi ti agencies to hlaya, kukatsa na Peace Parks Foundation, naswona Dzonga wa Afrika rina nkateko kuva na tindzhawu to hlaya letinga sirheleriwa letingana mindzilikani ya tipolotiki leyi endliweke. Leti tikatsa: Greater Limpopo (exikarhi ka Kruger na Mozambique), Ai-Ais-Richtersveld (exikarhi ka SA na Namibia), Kgalagadi (exikarhi ka SA na Botswana), Maloti-Drakensberg (exikarhi ka SA na Lesotho), Lubombo (exikarhi ka SA, Swaziland na Mozambique), kuva na TFCA leyinga se tswariwaka exikarhi ka Malawi na Zambia. Sweswi kuna Limpopo-Shashe.

Nsirhelelo Lowu Tekelaka Enhlokweni

©Roger de la Harpe
Ti TFCAs tina nkoka swinene hikuva tisusa tidarata naku tisa ntshuxeko wofambafamba ka swiharhi (na vapfhumba) eka rivala lerikulu ra misava. Goza leri exikarhi ka SA, Zim na Bots (ku tinyika swiyimo swoduma) swihundzuka goza ra kahle leri yaka emahlweni eka xikongomelo lexifanaka xaku sirhelela naku pfuxeleriwa ka ndzhawu ya Mapungubwe. Kutlhela kuva na makungu yaku tihlanganisa na UNESCO na ku kombela kukurisiwa ka Mapungubwe’s World Heritage kuva yikatsa na kupfuleka ka TFCA.
Munhu ango anakanya ntsena hita swihlamariso swa Limpopo-Shashe TFCA. Vuyeni byita kota ku tokota khale ka ndzhavuko wa Mapungubwe, kutani byi tsemakanyela e Tuli block kuya vona Big 5 safari, kutani byi kongoma e Zimbabwe ku vhakela vaaki na miganga kukuma ndzhavuko lowu hanyaka. Kuna tindzhawu tintsongo letinga tivekeki ta archaeology e Botswana, letinga yimela kufikeleriwa.

Translated by Ike Ngobeni