Swiphiqo swa Nhlonge yaTinguluve - Kuvaviseka na Kutshwa

©Glenneis Kriel
Nguluve leyi hanyeke kahle yi basile, yiva na nhlonge yovevuka. Kuya hi tsalwa ra Pork Producers Production Organisation’s Pigs for profit manual. Swinwana swihoxekile loko nhlonge yihundzuka yotshuka kumbe purple, yi tshovekile, yivavisekile, yi huma ngati, yiri scruffy, crusted, scabby, kumbe yiri na matshatshi, leswi hi swinwana swa leswi kombaka leswaku kuna lexinga tshamisekangiki kumbe yitshamela kuti khulha kuva yiherisa kunwayisa. Swin’wana swa swiyimo swotala leswinga khumbhaka nhlonge ya tinguluve, swilongoloxiwe laha.

Ku Vaviseka

©Dr Jim Robinson
Swilondza, kutsemeka ka nhlonge, puss naku phatsamiwa hi tinhongani eka tindzhawu tinwana ta nguluve swingava swivangiwa hiku lwa, kulumiwa kumbe kuvavisiwa hi swilo leswi karihaka swofana na swipikiri, tidarata kumbe emakumu ka mazingi.
Vutshunguri
Swilondza swifanele ku basisiwa hi murhi wodlaya switsongwatsongwani kumbe spray, swofana na iodine kumbe gentian violet. Van’wamapurasi vafanele kuka vanga tati tinguluve endzhawini yin’we hikuva swita endla leswaku tishamela ku lwa. Swodyela eka swona na swivala swifanele kutshama swirikarhi swikamberiwa leswaku kuta lunghisiwa leswinga vavisaka tinguluve.

Kutshwa hi Dyambu

©Glenneis Kriel
Tinguluve ta nhlonge yobasa tichava ngopfu kuhisiwa hi dyambu, leswi endlaka leswaku titwa kuvava titlhela tiva na swipatsu swotshuka eka nhlonge nati mbyuphye. Kutshwa hi dyambu swivanga leswaku tinguluve tivabya hikwalaho ka dyambu, laha swikoweto kunga kupfumala ntshamiseko, mahefemulelo yale henhla,kurhurhumela ka mayisele, nhlonge yotshuka, kupfumala matimba, ku hlanta, nchuluko, ku omeriwa na mukhuhlwani. Tinguluve tinga fa hikokwalaho ka dyambu loko tinga tshunguriwi hinkarhi.
Kuya hi tsalwa ra National Animal Disease Information Service (NADIS), Pig Health – Sunburn and heat stroke/heat stress, swinga tekiwa onge kova swiyimo swale handle leswinga endlaka leswaku kuva na swipatsu swotshuka eka nhlonge na ti mbhuphye, tani hi ku chava miseve yadyambu leswinga vangiwaka hi swin’wana swotani hiti parsnips, carrots, parsley, rape na oats.

©Dr Jim Robinson
Vutshunguri
Ku sivela kutshwa hi dyambu na heat stroke, nguluve yin’wana na yin’wana eka ntlhambi yifanele kukota ku fikelela ndzhuti na mati yobasa yotitimela yonwa. Ndzhawu ya ndhope yovumbuluka eka yona, tinguluve leti tshamaka ehandle tinga sirheleleka eka dyambu loko miri hinkwawo wuri na ridaka.
NADIS yitsundzuxa kutirhisiwa ka rescue cream kumbe emollient kutisa ntshamiseko naku pfuneta kuhorisiwa eka tinguluve letinga tshwa ngopfu hi dyambu xikan’we naku tirhisiwa ka swidzidziharisi swakupfimba naku vava laha xiyimo xinga tika.
Tsalwa ra Pig Site eka Quick Disease Guideyayona, yitsundzuxa leswaku van’wamapurasi vatshungula tinguluve eka heat stroke hiku tihoxa ematini yotitimela kumbe kuti fafazela hi spray kumbe kuchela mati yotitimela halandzhaku hiku tirhisa flutter valve.

Translated by Ike Ngobeni