Yini Sitfwatfwa?

© Robert Reisman
Sitfwatfwa sigadla lesimhlophe semanti lacinile ngesikhatsi simo sekubandza besiphansi ezingeni lelingaphansi kwa 0°. Sitfwatfwa singabonwa emhlabatsini noma esitjalweni dvute nemhlabatsi. Lenye inhlanyelo ilimala kabi kakhulu noma ibulaleke ngalesimo sekubandza lesicinile, lesentiwe tintfo letincane te ayisi ngekhatsi kwe sitjalo, ngako sitfwatfwa yintfo yesimo selitulu lebaluleke kakhulu kukhomba lokulungile kwenhlanyelo endzaweni yekulima letsite.
Inombolo yemalanga lapho khona kuvela kwesitfwatfwa kangangenombolo yemalanga lachubekako esitfwatfwa.
Inhlanyelo inetimo letehlukene letincane ngaphansi lapho khona titjalo tingatfola kulimala noma kubulaleka. Lesisimo sihluka kabanti emkhatsini wemacembu etinhlanyelo. Lenye inhlanyelo, kufana nenhlanyelo yendzawo leshisa kakhulu naleyo lengashisi kakhulu ingabe siyifile ezingeni leliku 5°C.
Kukheetsa kutsi nguyiphi inhlanyelo lofuna kuyilima endzaweni yakho, utodzinga kuhlola kutsi ayisiyo yini incelencele esitfwatfweni.

Yini Sitfwatfwa Lesimunyama?

‘Sitfwatfwa Lesimunyama’ kungesikhatsi simo sekomisa sivela kepha kute sitfwatfwa lesimhlophe lesibonakalako. Asivami kuvela kakhulu/kaningi, sivela kanye eminyakeni lembalwa, kepha silimata kakhulu kwengca leso lesijwayelekile lesimhlophe futs singabulala titjalo phindze ngisho nencenye yetihlahla.

Sikhatsi Sekungena kwe Sitfwatfwa

Le ‘lisuku lekungena’ kwe sitfwatfwa lesisindzako kuchaza kugcina kwesikhatsi sekukhula ngetinhlanyelo letiyincelencele esitfwatfweni ngesikhatsi sato sekuvunwa.
Umangabe lenhlanyelo ingakavunwa ngesikhatsi sekuphuma kwelusuku kukhokha lokutimisele kungalahleka. Kusebenta emuva kusuka kuleli lilanga, umlimi angacagela lilanga lekugcina lekulima kwentela kugwama sitfwatfwa ngesikhatsi sekuvuna.
Etindzaweni temimbila tase Sandvet, iVaalharts, iOrange-Riet, iDouglas ne Orange River le Phansi, lilanga lekungena kwesitfwatfwa ingemhlake Mashumi Lamabili enyangeni yeNdlovu. Sikhatsi-lesidze semmbila, sikhatsi sekukhulisa lesingaba ngemalanga lalikhulu nemashumi lasihlanu, kumele kulinywe kuba semuva kunemkhatsi-wenyanga yeNgongoni.
Ngenhlanyelo lekhula ngesikhatsi sasebusika leyiyincelencele ngetigaba tayo tetitjalo letincane, emalanga ekulima angalungiselwa kwentela kutsi lesitjalo sengcile sigaba saso sebuncelencele ngesikhatsi singena.

Lusuku Lwekuphuma kwe Sitfwatfwa

Lusuku lwekuphuma kucala kwesikhatsi sekukhula kwenhlanyelo yasehlobo leleyiyincele esitfwatfweni ngesikhatsi setigaba tetitjalo letincane.
Kuleto tindzawo tekulima letinelitulu, kulima kumele kwenteke ngemuva kwekucala ‘kulima ngelitulu’.
Etindzaweni lekuniselwa kuto kulima kungentiwa ngekushesha ngesikhatsi ingoti yesitfwatfwa seyengcile kanye nesimo selitulu sesiphakeme ngalokwenele. Kwentela inhlanyelo yekucala yekumakethwa ehlobo kufana netibhidvo, emahwabhu emanti kanye nemahwabhu lanongotelako, lelilitfuba kwentela kutfola emanani lamahle entsengo.

Tindzawo Tesitfwatfwa eNingizimu Afrika

Emapulazi lasenkhabeni yencenye yase Ningizimu Afrika lanesikhatsi lesidze nalesilwako noma lesinelulaka tonkhe tiphakeme tingetulu kwesigaba selwandle futsi tikhashane nase lwandle. Busuku basebusika lobunemafu kanye nemoya lowomile buyangetetela ekuveleni kwesitfwatfwa.
Ngakuletikimu tekunisela eFree State nase Northern Cape, lesikhatsi sesitfwatfwa siyalula, kusuka kumalanga lamashumi layimfica kuya kulikhulu nemashumi lamabili. Emapulazi noma tindzawo tekulima letikhona lapho naleto letingakhona lapho kulesikimu sekunisela Esigodzini sase Limpopo, eSifundzeni sase Limpopo lesenyakatfo, eLowveld (eTifundzeni tase Mpumalanga nase Limpopo) kanye netindzawo letivulekile letisemnceleni weTifundza tase KwaZulu-Natal, eEastern Cape nase Western Cape tinesikhatsi lesimfisha sesitfwatfwa semalanga lamubalwa ngemnyaka kuya ku tinsuku letimashumi lamatsatfu tesitfwatfwa.
eEastern Cape, lesikhatsi sesitfwatfwa, kusuka elangeni lekucala kuya kumashumi lamatsatfu, abamafishane ngenca yekutsintsana nemifula yetigodzi ngalesimo selitulu. Leti tigodzi tifutfumele kancane kunasetindzaweni letivulekile tase Eastern Cape ngakoke tinesitfwatfwa lesincane. Incumbi yetikimu tekunisela tase Eastern Cape tibekeke kuleti tigodzi.
Kukhona luchwenchwe lolwelulekile lwekungabikho-kwesitfwatfwa ngase mnceleni losenyakatfo yeKwaZulu-Natal ngenca yekutsintsana nekunyakata kwelwandle lolufutfumele lwase Mozambique. Loku kufaka sikimu sekunisela sase Makhatini. Tinhlanyelo-talapho kungashisi noma kungani kakhulu, njenga bhanana, emakotapeni, emagwava, ngisho nenhlanyelo yalapho kushisa khona kakhulu, emantongomane emacashew, angakhuliswa lana.
Lucwalingo nge mtfolo wemacoconut, inhlanyelo yalapho kushisa kakhulu khona, solwentiwe endzaweni yekulima eMakhatini ngekufuna kubona.
Tindzawo letite sitfwatfwa la eNingizimu Afrika tifaka imincele yase Eastern nase Southern Cape kanjalo nenkhaba yase KwaZulu-Natal. Lendzawo lebanti lete-sitfwatfwa egedeni lelise Mpumalanga nase Mpumalanga tilala kakhulu ngekhatsi kwe Kruger National Park.

Translated by Phindile Malotana