Yini Linani Lesimo Selitulu?

©Adam Peterson
Linani lesimo selitulu endzaweni yekulima lichaza kulungela kwenhlanyelo njengoba ngayinye inetidzingo tesimo selitulu. Letinye taletintfo letimcoka tikalelwa simo selitulu kufaka ekhatsi kubandza noma kushisa, tindzawo letishisako, tindzawo letibandzako, budze belilanga, kufutfumala nebumantana, sitfwatfwa, litulu lematje nemoya.

Simo seLitulu neKwehla kweMvula eNingizimu Afrika

iNingizimu Afrika live lelishisako, nalelomile, nelinani lelitulu nesitfwatfwa ngetulu kwa 65% wendzawo yayo lengetulu leba yincane kuna 500 mm. lokwehla kwetimvula kutsatfwa njengentfo lekalela imphumelelo yenhlanyelo lepheke emvuleni ngekukhicita kwayo. Inhlanyelo leningana inetidzingo letisetulu temvula, kufana nekuhlanyelwa kwelitiya lokudzinga ngetulu kwa 1 000 mm ngemnyaka.
Tikhatsi temvula yendalo eNingizimu Afrika yenta kunisela kubaluleke ngisho etindzaweni tekulima letinelinani leliphakeme lwemvula ngemnyaka. Lenhlanyelo yetihlahla tetitselo ngema Ceres eWestern Cape isibonelo. Inhlanyelo iniselwa ngesikhatsi komile ehlobo njengoba lenandzawo ikhona kutfola linani leliphakeme lemvula yemnyaka ebusika.
Njengoba iNingizimu Afrika ilive lelishisako, nalelibandzako lelinani lekulahlekelwa nemanti ngemimoya lisetulu futsi liyakhulisa letidzingo tekunisela ngemanti.

Yini Simo Selitulu lesiKhulu?

Simo-selitulu lesikhulu sichaza ngesikali lesikhulu esiveni noma eveni. Tindzawo letinkhulu letinetinhlobo letifanako tesimo selitulu tibekeke ndzawonye futsi tihleleke nasemephini. Loku kungabhalwa kubekiswe ngekuhlanganiswa kwetimo telitulu letiningi kufana nendzawo yesimo selitulu iKöppen. Lesimo selitulu sase Köppen inchazelo lehlukanisa simo selitulu kasihlanu ngetindlela letinkhulu, letimelelwe bonkhamisa labakhulu A, B, C, D, na E (A, E, I, O na U). Njengekutsi A wendzawo leshisa kakhulu nalenelitulu kakhulu bese E we tintfo letidvute.

Yini Simo Selitulu-seMeso?

Simo selitulu-semeso sichaza simo selitulu sendzawo. Tinhlobo letiningi tesimo-semeso tingatfolwa endzaweni yesimo selitulu-lesikhulu lesitsite.
Letintfo letichaza simo selitulu tesimo-semeso kanye nekusakateka kwato ngekufundvwa kwemhlaba kuvame kakhulu kuchazwa nge topography. Le topography ifaka tintfo letifana nesigodzi, tintsaba nemifula.
Simo selitulu-semeso ngase Magaliesberg, lesigijimela empuma-nshona kusuka ePitoli kwengca eRustenberg sinika Sibonelo lesihle kakhulu. Lamawa lasemkhatsini ehlangotsini lolusenyakatfo yentsaba afutfumele kakhulu kunalawo lasemkhatsini ngasehlangotsini lweningizimu. Lawa abese abatimo telitulu letimbili letehlukene.
Lamawa lasenyakatfo abuke kucondza elangeeni bese nenyandza letsite yemalayini elilanga ivala indzawo lebanti, noma inika kushisa lokuningi kundzawo yinye.
Lamawa lasenyakatfo yeMagaliesberg akanaso-sitfwatfwa futsi anesimo lesiphakeme lesilungele titselo kanye nenhlanyelo lesendzaweni lengashisi kakhulu lenekwekunisela. Lamawa lasetinyaweni-laphansi, nomakunjalo, anesimo selitulu lesehlukile kusuka kumawa lasemkhatsini. Lana, busika buyabandza bese sitfwatfwa sakha lendzawo ingalungeli inhlanyenyelo.

Yini Simo Selitulu-Lesincane?

Umehluko wetimo telitulu-letincane uvame kufaka indalo lehambelana netindzawo letincane.
Kunisela kuvame kusetjentiswa kutsi kwakhe simo selitulu-lesincane: insimu leniselwe endzaweni-lesemkhatsini ngekoma noma tindzawo letomile tihluka kakhulu kusuka kulesimo selitulu lesigegeletele tindzawo leti-nganiselwa, ikakhulu emahlandzeni.

Translated by Phindile Malotana