Umsheko eTingulubeni

©Glenneis Kriel
Umsheko yinkinga lenkhulu lekhokha imiphumela yekufa kwetingulube uma tisele tingakanakwa. Bafuyi kumele babuke timphawu temsheko, kufana nemangcoliso layekelako lekucishe kube ngemanti, ngaphambi kuklinwe indlu. Lamangcoliso angabancama, abemphunga, mtfubi, luhlata, lokunengatana nalokunuka ngendlela lengakajwayeleki.
Ngekuya kwekukhicita ngendlela yencwadzi Yenhlangango Yekukhicita tingulube eNingizimu Afrika (South African Pork Producers Organisation-SAPPO), Tingulube teMali, umsheko uvama kubonwa ku tingulube letincane, kepha kungavela etingulubeni tanoma ngumuphi umnyaka. Kubangwa kushintjwa kwekudla, kudla kakhulu, kukhinyabeteka ngekulunyulwa, tifo noma tilwanyana letingekhatsi.

Lushintjo eKudleni, Kukhinyabeteka ngekuLunyulwa kanye Nekubanelihaba

Kuvikela tinkinga tekulunyulwa kanye netingulube letincane kutsi tingabi nelihaba, Tingulube Tentsengo ticwayisa bafuyi kutsi banike tingulube letinsikati letindzala kuphila lokulinganako kwekudla kuciniseka kutsi tinelubisi lolwenele lwaloyo lomunyako. Tingulube letincane kumele tinikwe linani lelincane lekudla lokucinile kusuka kumalanga lamashumi lamabili nakunye ngebudzala, noma ke kumbe emalanga lalishumi ngaphambi kwekulunyulwa, kutenta tijwayele kudla lokucinile. Kudla kumele kukalwe ngesikhatsi emalanga ekucala lambalwa ekulunyulwa kwentela kuvikela leletillunyuliwe tingabi nelihaba.
Kudla lokusha noma tinongo tekudla kumele tetfulwe ngekuhamba kweliviki noma, kuvikela kuhlukumeteka kwesisu etingulubeni tanomangumuphi umnyaka.

Tifo

Tingulube Temali tikhomba letifo letilandzelako njengaletatiwako letenta umsheko:
iColibaccilosis ibangwa kukhula kweligciwane iEscherichia coli (E.coli) kantsi kuhlukumeta tingulube letincane ngesikhatsi sekucala semaviki lamatsatfu emphilo kanye nekulunyulwa. Tingulube letincane letitsintsekile tivame kuba nemsheko losamtfubi kuya kumphunga, lokusamantana lokungaba nengati. Letingulube letincane tivama kulahlekelwa kufuna kudla, tibabete umndlandla futs tingafa ngekungabi nemanti lenele emtimbeni. Lesifo singaphindze sente kufa ngekushesha, nekungabi netimphawu tesifo.
iColibaccilosis ihluma uma tingulube letincane tingatfolli icolostrum leyenele (kwekucala kwakheka kwelubisi lolwakhiwe ngulokuphilako ngekushesha ngekulandzela kutalwa kwaletinsha) ngemahora lamatsatfu ekucala ngemuva kwekutalwa noma natingatfoli lubisi lolwenele kulengulube lensikati lendzala. Ngako kunakekela kumele kwenteke kuciniseka kutsi titfola icolostrum leyenele kumahora ekucala lambalwa ngemuva kwekutalwa kantsi naletinsikati letindzala kumele tibesesimeni sekudla lokulingene kwentela kuciniseka kutsi tikhokha lubisi lolwenele.
Inkinga lebangwa kulunyulwa, kushintja kudla noma kuhlanganisa tingulube letiphuma kutichemu letehlukene, ikakhulu natimanani lahlukene, kungangeta kuletinkinga kutingulube lesetikhulile. Lenankinga ingandlulwa ngekunika tingulube letincane sisindvo sekudla kusuka kumalanga emashumi lamabili nakunye kuya phambili, kutenta kutsi tijwayele kudla kanye nekutikalela kudla ngesikhatsi semalanga lambalwa ekucala ekulunyulwa.
Tingulube letigulako kumele tilashwe ngemitsi lelapha konkhe phindze tinikwe lokumanti lokwenele kanye nema electrolytes kwentela kuvikela kungabinemandla kahle emtimbeni.
iRotavirus sifo lesihambako lesenta umsheko lomanti kutingulube letincane ngesikhatsi semaviki lamatsatfu ekucala ngemuva kwekutalwa. Kute kwekuwelapha.
iCoccidiosis, lebangwa tilwanyana letiphila ngekhatsi, kakhulu ihlasela tingulube ngesikhatsi sato sekucala semaviki lamatsatfu ekuphila. Lesifo sikhokha umsheko lomhlophe loya kumtfubi futsi ungalashwa nge antimicrobials.
iClostiridium sifo seligciwane lesihlasela tingulube letincane ngesikhatsi semaviki lamatsatfu ekucala ekuphila. Tingulube letincane letihlaselekile tiba nemsheko longengati futsi ngalesinye sikhatsi tiyafa ngaphandle kwekukhombisa. Kute kwekuwelapha.
iSwine dysentery sifo seligciwane lelivame kuhlasela letikhulako. Lesifo singatfwalwa ngemagundvwane, ngakoke bafuyi kumele bagcine emagundvwane ngaphandle kwendzawo yekukhicitela. Tingulube letihlaselekile titolahlekelwa sisindvo semtimba wato kantsi nemangcoliso ato atoba malula nelibala lelimphunga lotopele. Lokugula kungalashwa ngemitsi lelapha konkhe.
iIlleitis, lebangwa yi ligciwane le Lawsonia, livame kuhlasela letikhulako. Tingulube letihlaselekile tiba nemsheko wengati futs ngalesinye sikhatsi tiyafa ngaphandle kwesizatfu. Lesisifo singalashwa ngemitsi yetifo tonkhe.
Tonkhe letitifo tingavikeleka ngekuhloba lokuhle kanye nesikali semhlaba sekuvikela. Lesinye setinyatselo tekucala ngalesikhatsi salokuhlakateka kungaba kususa tingulube letigulako kuleto letiphilako kwentela kuvikela kusakateka kwaletifo.

Tilwanyana Letingekhatsi

Tibungu tingabanga umsheko uma tikhona ngetinombolo letinkhulu. Kuvikela tibungu, tingulube kumele timunywe njalonjalo kantsi netindzawo kumele tigcinwe tihlobile futsi tomile.

Translated by Phindile Malotana