Umlandvo we Nkampani yabo Logwaja eNingizimu Afrika

©Karoline Steenekamp
Kukhicita Ngekwentsengo yabologwaja yacala la Ningizimu Afrika dvute emva kweMphi yeMhlaba Yesibili. Bologwaja bekungubanye labambalwa benhlobo yenyama letfolakalako ngesikhatsi semphi eEurope futsi nemadvodza lasebentako labuya abona likhono lelikhulu. Emahhoko ekucala akhiwa ngemabhodi futsi abetitebhisi letintsatfu kuya etulu.
Kufuya bologwaja bekwentiwa kakhulu ngulabamhlophe base New Zealand nalababovu base New Zealand lebebangeniswe ekupheleni kwa 1940 basuka eNgilandi. Base Khalifoniya befika besuka eUSA ngetikhatsi tabo 60 nalomusha lomhlophe wase New Zealand lohlukile. Leti bekutinhlobo letincono tentsengo lekhicitwako kunaleto letimhlophe letiphuma eUK bese letikhona nyalo yinhlobo lemhlophe yase New Zealand lesetjentiswa eNingizimu Africa.
Kusupha e ‘Transvaal’, kufuya bologwaja kwakhula kwaze kwafika eNatali kantsi nemapulazi lamakhulu asungulwa ngekutsi incumbi yalenyama lebeyikhicitiwe imikiswa kulabakha noma labatsengisa emakhandlela. Ngesikhatsi lesifanako njengaleso sentsengo yekucala senyama yabologwaja sahanjiswa sisigadla lesikhulu (lesi ‘sezingeni’ kanye nekuma lokukabi kwenyama lekhicitiwe), kantsi nema Foxes eSiliva (layi ‘njongo lekabili’) efika nawo, aphuma khona eUK, kepha bakhiciti bentsengo bebakholelwa enyameni ngaleto tikhatsi.
Marion Keller (umbhali wencwadzi 'Kutalwa Kwabologwaja eNingizimu Afrika' leyamemetelwa phakatsi kwesikhatsi sema 70’) bekungumkhicito wetentsengo wekucala futsi wacala lipulazi lakhe eGoli ngenyama yabologwaja nema Angora.
Phakatsi kwesikhatsi sema 60 ula Keller wabanenkhaphunkhaphu ekukhuliseni umkhicito wesibili – boya babologwaja – wase utsintsa Thorer wase Kapa, sati karakul lohwaya tikhumba. Thorer wabese utsatsa kuhwaya tonkhe tikhumba lebetikhona. Loneboya lowatiwa ngelibito lelitsi Breger watsatsa kwakha ngekuhwaya emajazi lamahle, emajakhethi, tigcoko kanye netintfo letisezingeni le Rex, Fox kanye ne Beveran. Labologwaja beboya labatalako bonkhe bebahanjiswa kancane ngetindlela tekutala letihukile ekuhambeni kweminyaka. Sikhumba noma ngusiphi lesingekho kahle ngekutsengiswa besitsengiswa emdlalweni wetekulima nemfuyo njenge ngase Goodwood show lese Kapa, iRand show kanye ne Royal show lese Pietermaritzburg.
Ikhansela yase Ningizimu Afrika yabologwaja yasungulwa ngetikhatsi ta 1950 eGoli. Injongo bekukusekela kukhula kwenkampani yabologwaja ngelwati, emashowu kanye nekusekela imakethe. Le Rand Show yanga 1952 yaba neminyango letinkhulungwane yabo logwaja lebebahlulela ngu Marion Keller, Bill Elliot, Ronnie Watters kanye nalomkhulu longu make G M Stewart. Kuze kube ngunamuhla, akukaze kube nemdlalo noma ishowu ngalenombolo lenkhulu yekungenela.
Ngalokubi ke, tikimu tekuba yinjinga tafakwa ekukhuliseni inkampani, lokwakhokha kulahlekelwa lokusindzako ngebantfu labasha labangati kulenkampani. Loku kwatfolwa sikemu nga 1980 lapho khona balimi labangasoleki bagcugcutelwa kutsi batalise bologwaja ngephansi kwesivumelwano. Tinkhulungwane tabologwaja tatalwa ngaleso sikhatsi kepha tangafiki indzawo yekubulawa, njengoba bekute imakethe yekukhutsata lebeyentwe. Emakhulu ebantfu balahla tinkhulungwane temaRandi yase nalenkampani iyawa ngalokuphelele. Bekunguleto letisezingeni kanye nencenye yemacembu ekutalisa intalo lencono, leyaphila.
Umhlaba walogwaja namuhla ititfola isesimeni lesihlukile. Batalisi betfu nyalo kumele babemadvodza lagadzalp kuze baphile njengoba lamalanga ekuhambisa sitoko lesisha sinomakanjani asaphelile. iNingizimu Afrika ngelitfuba kanye nekuba nenhlanhla ngulinye lemave lambalwa mhlaba wonkhe lekhululekile kulokubulala kwesifo lesikhulu - imyxomatosis kanye nesifo ihermorrhagic. Njengemphumela, imincele yavalwa kutsi yengcise khona batalisi batosebenta ngalesitoko labanaso, basitfutfukise bese bafuya kahle.
Kungafani njengetikhatsi tekuphupha tanga 1980 tase Ningizimu Afrika nyalo tinenhlanganisela yebalimi/bafuyi, labangaphansi kwesambulelo se Coniglio Rabbit Meat Farms (Lipulazi Lenyama Yabologwaja yase Coniglio). Lenkamapani inemakethe yekuhambisa lephilako, tindzawo tekubulalela kanye nekunika balimi/bafuyi liplani lebhizinisi lelivakalako.
Noma kunjalo, balimi/bafuyi labafisa kukhulisa imakethe yabo, kukhona konkhe kwekukhulisa kanye nekwakha imphilo lenhle ekukhiciteni inyama. Khumbula kwenta konkhe lokuncane lokudzingekako kwemsebenti wasekhaya ngaphambi kwekucala – kwentela kuciniseka kutsi tindzawo tekubulalela kanye netimakethe tiyatfolakala kungakefiki sikhatsi sekutala.

Translated by Phindile Malotana